Rahvuse määramine muutub tundeasjaks
Kui andmete muutmine lihtsaks teha, ei tähenda see veel ilmtingimata, et 100.000 inimest end kohe hiinlaseks muudab. Uuringud on näidanud, et teadlikult valeandmete esitamise soov on väga vähestel.
Erinevates riigiametites laialipaiknevad andmebaasid, mis seni rahva eest paksu bürokraatiaseinaga eraldatud, peavad olema aasta lõpuks ühendatud ühtsesse võrku.
Riigi andmekogude teeninduskihi “X-tee” loomiseks välja kuulutatud riigihankekonkursi võitis firma Assert.
Andmebaaside ühildamise testversioon valmib koostöös siseministeeriumiga. Politseitöös on kiirus eriti oluline. Vastavate volitustega uurija saab paari klahvivajutusega teada kahtlusaluse erinevates andmebaasides olevad aadressid, telefoninumbrid, maksuametile antud andmed, millised hooned ja autod talle kuuluvad jne.
Kurjategijate elu teevad uued tehnilised lahendused palju raskemaks. Kui politseinikud said elektroonse sõrmejälgede andmebaasi, hakkas iga pisisuli kindaid kasutama.
“Eesmärk on teha inimesele vajaliku teenuse leidmine ja sooritamine võimalikult lihtsaks,” selgitab Vallner. “Kasutaja jaoks pole oluline, kuidas süsteem töötab. Tema jaoks on peamine, et ta oma asjad võimalikult vähema vaevaga aetud saaks.”
Juba praegu on Eestis inimesi, kes peavad muruniiduki ostmiseks linna serva kauplusesse sõitmise vaeva paljuks ning eelistavad masina tellida mõnest USA internetipoest.
“Täna peab inimene ühest ja teisest asutusest dokumente korjama ning need kolmandasse kohta ise kohale viima,” ütleb riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott: “Edaspidi saaksid ametkonnad omavahel infot vahetada, ning kaugemas tulevikus ei pea inimene üldse kohale minema, vaid saab ka näiteks ehitusloa interneti kaudu.”
“Tegu pole superandmebaasiga, kus kõik andmed on ühte konkreetsesse kohta kokku koondatud (sellise andmebaasi loomine oleks palju lihtsam), vaid erinevates kohtades paiknevate andmebaaside ühendamine,” rahustab Ott neid, kes pelgavad privaatsete andmete lekkimist.
Enda andmeid näeb ID kaardi salajase võtmepaari või internetipangaga analoogselt kasutajatunnuseid ja paroole kasutades.
Ametikohaga seotud õigused teiste andmeid kontrollida piirduvad konkreetse andmebaasiga. Näiteks saab kirikuõpetaja enne paaripanemist rahvastikuregistrist järele vaadata, et altari ees seisjad juba abielus ei ole, aga nende inimeste poolt maksuametile esitatud andmetele ta ligi ei pääse. “Diskreetsed andmed, näiteks need, mis puudutavad inimese tervist, on avatud vaid raviarstile,” ütleb Ott.
Oti sõnul on kindlasti ka teenuseid, mis kunagi internetti ei koli. Nii nagu osa vanemaid inimesi ei hakka kunagi interneti kaudu ametnikega suhtlema. Nemad võidavad sellega, et ametnik pääseb erinevatesse andmebaasidesse ega jooksuta inimest: “Vanad infokanalid ei kao kuhugi, vaid muutuvad efektiivsemaks.”
Otti sõnul on Eesti unikaalses olukorras. “Tehnoloogia on uus ja mujal proovitakse sama. Põhjamaad on tehnoloogiliselt paremas seisus, aga seadusandlus on neil jäigem ja bürokraatiast läbimurdmine aeganõudev. Eesti seadusandluses on vähem piiranguid ja uusi seadusi vastu võttes saab arvestada interneti võimalustega.”
Esialgu kolivad internetti need teenused, mille puhul seadusandlikke tõrkeid ei teki. “Uute komponentide lisamine on lihtne ning pigem juriidiline kui tehniline probleem,” ütleb Ott. Uue teenuse avamine maksab kõigest 1000 krooni.
