Kongon Tazovaldkund
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Brazzavil' |
Eläjiden lugu (2018) | 5,062,021[1] ristitud |
Pind | 342,000 km² |
Kel' | francijan |
Valdkundan pämez' | Deni Sassu-Ngesso |
Päministr | Anatol' Kollinet Makosso |
Religii | hristanuskond, paganuz |
Valüt | Keskafrikan KFA:n frank (XAF) |
Internet-domen | .cg |
Telefonkod | +242 |
Aigvö | UTC+1 |
Kongon Tazovaldkund (franc.: République du Congo), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.
Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine[2] oli vn 2015 kül'mkus, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.
Keled
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valdkundas üks' oficialine kel' om olmas — francijan kel'. Sen ližaks, om kaht muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).
Kongon Tazovaldkundan nimituz nacionaližil kelil:
- Republíki ya Kongó (lingala)
- Repubilika ya Kongo (kongon kel' )
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.
Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.
Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Luja nepsuz om kaikes vodes ani. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun keskmäine lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab valdkundan territorijan seičeme kümnendest.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da dominirujanke partijanke. Valdkundan i ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015 vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile.
Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19%). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Anatol' Kollinet Makosso radab päministran vn 2021 semendkun 13. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase 12 agjaks (franc.: département), niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo 6 kommunaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Urbaniziruidud ristitišt om 67% (2018).
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 33,1%, hristanuskondan udessündutamižen / nouzendan jumalankodikundoiden polenpidajad — 22,3%, protestantad — 19,9%, salütistad — 2,2%, islamanuskojad — 1,6%, kimbanguistad — 1,5%, toižed uskojad — 8,1%, religijatomad — 11,3%.
Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) i Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, diamantad.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Kongon Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Vn 2015 Kongon Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kongon Tazovaldkundan informacine portal (congo-siteportail.info). (fr.)
- Kongon Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait (presidence.cg). (fr.)
- Kongon Tazovaldkundan Nacionaližen Suiman oficialine sait (assemblee-nationale.cg). (fr.)
Kongon Tazovaldkund Vikiaitas |
Afrikan valdkundad | ||
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand | ||
1 Om Azijas mugažo. |