Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Rahvusmõtte auhind on asutatud 2004. aastal.
Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud.
Auhinna saaja otsustab senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, millesse kuulub rektor komisjoni esimehena, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Komisjon moodustatakse kolmeks aastaks, auhinna saaja kuulub komisjoni koosseisu auhinna saamisele järgneval aastal.
Rahvusmõtte auhinna annab rektor üle rahvusülikooli aastapäeva aktusel 1. detsembril.
2024. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga ajakirjandusloolast ja museoloogi Krista Aru
„On suur rõõm ja au, et saame täna tunnustada Eesti rahvusmõtte hoidjat, ühiskondliku väärtusruumi kujundajat, teadlast ja erakordset kolleegi Krista Aru,“ sõnas rektor Toomas Asser. „Hiljutisel rektor Johan Kõpu 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil võttis Krista 20. sajandi alguse Tartu, Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna eestvedajatele pühendatud ettekande kokku sooviga, et ka meie suudaksime toonaste suurmeeste kombel oma elus korraga nii unistada kui ka tegutseda. Krista ise oskab seda hästi, isegi suurepäraselt – jätkugu meil oskust ja veel palju võimalusi seda temalt õppida,“ lisas Asser.
2023. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga lavastaja Merle Karusood.
„Tartu Ülikool on juba 20 aastat tunnustanud inimesi, kes on oma loominguga edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. On suur au tõsta sel korral esile Merle Karusood, kes on pühendanud oma elu rahvusmälule ja mäletamisele. Ta on läbi aastakümnete tegutsenud Eesti rahva mälupiltide kogumise nimel, ka siis, kui inimesed oma saatusest eriti rääkida ei tahtnud, ka nüüd, mil pahatihti eelistatakse rahvuse mõtestamist isegi vältida. Tema loomingut võib käsitleda täiesti iseseisva rahvusmõtte kujundamisena,“ sõnas rektor Toomas Asser ja lisas, et Merle Karusoo esiletõstmine lisab meie rahvusmõtte tõlgendusele taas uue vaatepunkti.
2022. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga luuletajat Viivi Luike.
„Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind ühele meie aja armastatumale kirjanikule ja luuletajale Viivi Luigele, kelle loomingul on pika aja vältel olnud suur mõju Eesti inimeste enesetajule ja eneseusule. Tema looming on saavutanud laia kõlapinna ka Euroopa kultuuriruumis, levitades vabas maailmas teadmist Eestis valitsenud rõhuvatest oludest ja tutvustades ühe väikese rahva rikkalikku kultuuri. Luige loomingu tähendust eestlaste rahvusliku elujõu ennistamisel on võimatu üle hinnata. Seejuures on nauditav, kuidas ta oskas neil meie jaoks kõige raskematel aegadel rääkida rahvuse lugu selliselt, et tsensoreil ei olnud võimalik millestki kinni hakata. Oma täpse ja selge sõnaga aitab Viivi Luik hoida inimlikke väärtusi esiplaanil ka praegustel muutlikel aegadel,“ ütles rektor Toomas Asser.
2021. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga helilooja Erkki-Sven Tüüri.
„Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind helilooja Erkki-Sven Tüürile, kelle mõjukas looming puudutab südameid eestlastest kuulajate seas ja on saavutanud laia kõlapinna ka maailma muusikaavalikkuse silmis. Erkki-Sven Tüür on teinud Eesti riiki suuremaks geograafilistest piiridest, ühendades eesti kultuuri nüüdisaegse maailmakultuuriga,“ sõnas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser auhinda üle andes. Ta lisas, et Tüüri tegevuse mõju ja mõte haakub hästi rahvusülikooli olemusega – olla eestikeelse rahvusvahelise ülikoolina ühenduslüli oma riigi ja välisilma vahel.
2020. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.
„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.
2019. aastal tunnustas Tartu Ülikool Rahvusmõtte auhinnaga Hando Runnelit. Rektor Toomas Asseri sõnul oli auhinnakomisjoni valik üksmeelne. „Rahvusmõtte auhinna andmine Hando Runnelile on kõnekas kokkuvõte rahvusülikooli esimesest sajandist. Selle auhinnaga kinnitab rahvusülikool, et eesti rahvas ning tema keel, kultuur ja mõte on vabad. Hando Runnel on oma eeskuju ja erilise panusega aidanud meil meeles pidada, et rahva suuruse mõõdupuu on meie kõigi sisemine väärikus ja väärtused.“
2018
Kalle Kasemaa
2017
Fred Jüssi
2016
Andres Sööt
2015
Arvo Valton
2014
Toomas Paul
2013
Anu Raud
2012
Arvo Kruusement
2011
Vello Salo
2010
Mats Traat
2009
Ants Viires
2008
Ain Kaalep
2007
Kaljo Põllu
2006
Endel Lippmaa
2005
Veljo Tormis
2004
Ilmar Talve