iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: https://smn.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
Albert Einstein – Wikipedia Njuškii siskáldâsân

Albert Einstein

Wikipedia:st
Albert Einstein
Persovntiäđuh
Šoddâm njuhčâmáánu 14. peeivi 1879
Ulm, Saksa kiäisárkodde
Jáámmám cuáŋuimáánu 18. peeivi 1955 (76-ihásâžžân)
Princeton, New Jersey, Ovtâstum staatah
Aalmugjeessânvuotâ Saksa (18791896, 19141933)
Sveicci (19011955)
Nuorttâriijkâ-Uŋgar (19111912)
Ovtâstum staatah (19401955)
Škovliittâs já karrieer
Tuđhos Eidgenössische Technische Hochschule Zürich
Náguspargo stivrejeijee(h) Alfred Kleiner, Heinrich Burkhardt já Heinrich Friedrich Weber
Máttáátteijee(h) Heinrich Friedrich Weber
Uáppee(h) Ernst Straus
Tutkâmušsyergi fyysiik
Tobdos pargoh Eromâš koskâlâšvuođâvuotâteoria
Almolâš koskâlâšvuođâteoria
Brown joto
Čuovâšleđgâlâš almoon
EPR-paradoks
Kosmologisâš staađâ
Puoh teoria
Einstein summedemnjuolgâdus
Palhâšumeh Nobel-fyysiikpalhâšume
Copley-miitaal
Max Planck -miitaal
Franklin-miitaal

Albert Einstein (14. njuhčâmáánu 1879 Ulm, Saksa kiäisárkodde18. cuáŋuimáánu 1955 Princeton, New Jersey, Ovtâstum staatah) lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysikkár. Suu tobdosumos pargo lâi tiädduvyeimi kovvejeijee koskâvuođâlâšvuotâteoria. Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysikkárijn. Einstein finnij ive 1921 Nobel-fyysiikpalhâšume čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist já aatoom eksistens tuođâštmist Brown jođo vievâst.

Eellim

[mute | mute käldee]

Albert Einstein šoodâi Maadâ-Saksaast Ulm kaavpugist čujottâsâst Bahnhofstraße B 135 njuhčâmáánu 14. peeivi 1879. Peerâ varrij Münchenân, ko Einstein lâi oovtâihásâš. Párnážin Einstein makkui eenâb jiečânis, já sust lijjii kuásnii korrâ suttotoppiittuvah. Sun meid máttái sárnuđ eskin kuulmâihásâžžân. Einstein algâttij ive 1885 škoovlâ katolilâš aalmugškoovlâst Peterschulest, ko eres škoovlah iä lamaš. Sun finnij juudalâš šoddâdem, mut luándutiettui tiet sun viärádui oskolduvâst, ijge sust ovdâmerkkân lamaš bar-mitsva.

Einstein sirdâšui ive 1888 München Luitpold-lyseon. Sun ij lijkkum škoovlâ oppâvuáváámân, ko kielah máttááttuvvojii ennuv eenâb ko ovdâmerkkân matematiik, fyysiikeennâmtiätu. Einstein máttáátteijee lâi tulkkâm suu munejurduid eres amnâsáid já eeđâi sunjin pegâlmâs saanijd: "Tust ij kuássin šoodâ mihheen" já avžuuttij Einstein vyelgiđ meddâl škoovlâst. Einstein lâi siämmáá uáivilist já iäránij škoovlâst, ko lâi finnim tuođâštâs matematiik mättiimist. Iäránem maŋa sun oopâi ive verdi Sveeicist Aarau kantonškoovlâst.

Ive 1896 Einstein algâttij Zürich teknisâš ollâškoovlâst, kost sun teeivâi suu puáttee káálgu Mileva Marić. Škoovlâst máttááttáin pegâlmâs matematiik máttáátteijeekyevtis: Adolf Hurwitz já Hermann Minkowski. Einstein ij lamaš motivistum matematiik oppâmist, ko sun juurdij, ete fysikkár ij taarbâš matematiikâst ko vuáđutiäđuid. Sun ij finnim totkos loppâiskosist nuuvt puorijd árvusaanijd ko ovdil, mut sun finnij kuittâg-uv diplom.

Škoovlâ maŋa sun finnij pargo Bern patenttoimâttuvvâst. Ovdil pargo sun lâi lamaš uánihis ääigi máttáátteijen já lâi almostittâm čalluu kapillaaralmonist. Pargosaajeest lâi stuorrâ ävkki Einsteinân já Mileva Marićân, ko Marić vuordij sunnuu vuossâmuu párnáá. Einstein já Marić näimilito ulguubeln šoddâm páárnáš hiäjusmitij sunnuu vanhimij kooskâid. Einstein eeči jaamij ive 1903, mut sun lâi tuhhiittâm sunnuu näimilito ovdil tom. Einstein já Marić nubbe páárnáš Hans Albert šoodâi ive 1904.

Patenttoimâttuv ääigi Einstein finnij valmâšin kulmâ stuorrâ pargo, moh puoh valmâštuvvojii ive 1905. Pargoh lijjii eromâš koskâvuođâlâšvuotâteoria, čuovâšleđgâlâš almoon sehe Brown joto. Puoh pargoh finnejii eres fysikkárij huámmášume. Einstein pargo patenttoimâttuvvâst ij lamaš vaigâd já tondiet sust lâi äigi ovdediđ jieččân teoriaid já ive 1905 merhâšittee pargoi rähtim lâi máhđulâš.

Cuáŋuimáánu 30. peeivi 1905 Einstein finnij valmâšin suu náguskirje Zürich teknisâš ollâopâttuvvâst.

Einstein finnij ive 1909 pargo Zürich ollâopâttuv professorin. Pargo lâi hárjánmettum Einsteinân lussâd, mut ollâopâttuv uáppeeh lijkkojii sunjin ennuv, ko sun maatij čielgiđ aašijd iberdettee vuovvijn. Ive 1910 šoodâi Einstein kuálmád páárnáš Eduard. Ive 1911 Einstein varrij perruinis Prahan, kost sun finnij virge uđđâivemáánu 11. peeivi. Sun ij kuittâggin lijkkum Praha pirrâdâhân, mii lâi Saksa vuástásâš, já sun varrij maasâd Zürichân syeinimáánust 1912.

Ive 1914 Einstein finnij povdim máttááttiđ Berliinist. Vuosmuš maailmsuáti aalgij porgemáánu 1. peeivi 1914, mut Einstein paasij Berliinân, veik sun vuástálistij suáđi. Sun meid seervâi pasifistlâš siärván.

Einstein finnij almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria valmâšin skammâmáánu 25. peeivi 1915. Ive 1919 piäiváásiävŋánem toovâi máhđulâžžân Einstein teoria miäldásâš Piäiváá alda tábáhtuvvee čuovâ suuijâm keččâlem. Teoria čaittâšui tuottân, mii tovâttij stuorrâ tuuškâ já Einstein finnij maailmvijđosávt ennuv huámmášume.

1920-lovvoost Einstein mađhâšij ennuv. Sun eelij ovdâmerkkân Ovtâstum staatâin, Japanist, Maadâ-Amerikist sehe maaŋgâin Euroop enâmijn. Skammâmáánust 1922 Einstein kuulâi, ete sun lâi finnim Nobel-fyysiikpalhâšume. Einsteinân lâi irâttum finniđ palhâšume jo kuhháá, mut eskin almolâš koskâvuođâlâšvuotâteoria visásmittem adelij sunjin korrâ iävtukkâsvuođâ. Palhâšume adeluvvojii loppâloopâst čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist ijge koskâvuođâlâšvuotâteoriast, ko koskâvuođâlâšvuotâ ij lamaš hutkos, nuuvt ko tot lâi Alfred Nobel testamentist miäruštâllum. Sun vuástávaaldij palhâšume Tukholmast syeinimáánust 1923.

1930-lovo aalgâst Einstein poolâi natsij stuimij tiet, ete Saksaast lii šoddâmin diktatuur já meddâlvarrim ličij velttimettum. Sun mađhâšij 1930-lovo aalgâst ennuv Ovtâstum staatâin já ko Adolf Hitler pajanij vááldán uđđâivemáánu 30. peeivi 1933, te sun ij innig tuostâm maccâđ Saaksan. Einstein mađhâšij siämmáá ive maasâd Euroopân já luovâttij Brysselist Saksa paasâs páihálâš Saksa ovdâstâsân. Sun meid iäránij Preussi akatemiast sehe saksalâš tieđâseervijn. Einstein Saksa ruuđah tuáhánváldojii já Sturmabteilung rievvij suu táálu Berliinist. Einstein varrij Ovtâstum staatáid New Jersey Princetonân, kuus Abraham Flexner lâi vuáđudâm instituut tiettei tutkâmpargo várás.

Nube maailmsuáđi ääigi Einstein tooimâi raavâadeleijen pávkkánâskoččâmušâin. Ko sun kuulâi, ete Ovtâstum staatâin lijjii aatoompoomih, te sun čaalij president Franklin D. Rooseveltân reeivâ, mast sun almottij huolâs tuššâdeijee viärjui máhđulii kevttimist. Roosevelt kiergânij kuittâg-uv jäämmiđ ovdil reeivâ puáttim. Suáđi maŋa almostui Smyth raapoort, mast lâi čielgejum aatoompoomi ovdedem. Raportist lâi mainâstum meid Einstein reivâ, mon keežild sun ij innig puáhtám leđe iärust aatoompoomin kyeskee savâstâlmist. Ko Einstein ooinij aatoompoomi vaikuttâsâid Hiroshimast, te sun aalgij piäluštiđ viärjuinuollâm. Veik Einstein tuubdâi stuorrâ sujâlâšvuođâ aatoompoomij tiet, sun ij kuássin tuommim toi kiävtu.

Einstein toolâi New Yorkst juovlâmáánu 10. peeivi 1945 sárnum, mast sun kieđâvušâi tiettei ovdâsvástádâs já sujâlâšvuođâ tobdo já mainâstij jieijâs uásist aatoompoomi oovdedmist. Sun vaađâi taan tiileest ruokis tooimâid já jurdâččemvuovij muttem. Einstein tooimâi muáddi ive seervist, mii irâttij čielgiđ politikkáráid já eres ulmuid aatoompoomi vaarâid.

Einsteinân fallui Israel president virge skammâmáánu 16. peeivi 1952, mut Einstein ij váldám tom vuástá, veik sun oonij faallâm stuorrâ kunnen.

Tuáhtáreh kavnâttii ive 1950, ete Einsteinist lâi válduváimusuonâ vijđánem. Ton maŋa sun tieđij, ete sun jámáččij forgâ. Sun vuáláčaalij testamentis njuhčâmáánu 18. peeivi 1950. Testamentist meridui, ete Einstein kietâčalluuh monâččii Jerusalem juuvdálâš ollâopâttâhân. Cuáŋuimáánu 11. peeivi 1955 sun vuáláčaalij áánnum kištoriäidudem vuástá.

Muáddi peeivi maŋeláá sust algii korrâ pohčâseh já tuáhtár epidij, ete vijđánem lâi álgám kulgâđ. Sun kaartâi pyecceeviäsun, kost tile puáránij mottoom verd, já sun valmâštâlškuođij radiosárnum, mii ij kuássin šoddâm valmâšin. Einstein jaamij cuáŋuimáánu 18. peeivi tijme 1.15 ton maŋa, ko lâi ettâm muáddi sääni saksakielân, maid hoittájeijee ij iberdâm.

Thomas Harvey raahtij Einsteinân rumâšlehâstuv, mast jäämmimsuijân visásmui válduváimusuonâ vijđánem ráigánem. Harvey meddâlistij Einstein vuoiŋâšijd já vuárhui taid tutkâmkiävtun. Einstein rummâš puáldimhävdidii iđedist neelji äigi Trentonist siämmáá peeivi, já kuunâid levâttii suu tuáivu mield tubdâmettum sajan.

Käldeeh

[mute | mute käldee]
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Albert Einstein