Siid

Siid on hiinlaste leiutatud väga kerge materjal, mida valmistatakse siidiusside kookonitest.

Proosa

Jõudeelus on palju pisiasju ja aristokraatseid kapriise, mis nii hästi sobivad ilu juurde. Õhkpeen valge sukk, siidkleit, pitsist rinnaesine, kaunis king jalas, ilus pael peas - ei tee inetut naist ilusaks, kuid teevad kena naise kauniks, kõnelemata veel kätest, mis sellega ainult võidavad; selleks et kauniks jääda, peavad käed - eriti naistel - olema tegevuseta.
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 105

Nõnda luges nüüd talu tütar kõik ehted ühe korraga Vanapaganale ette.

Vana aga pojale:

"Jookse poega, jõua poega,
Heida jalga enese pärast,
Naise saad sa nalja pärast!
Too kodust siidi särki,
Siidi särki, kulda körti,
Kulda körti, kirju vööda,
Kirju vööda, siidi sukka,
Siidi sukka, hõbe pärga!"

Juhan Kunder, "Vaene laps ja talu tütar". Kogumik "Eesti muinasjutud".

Damirla, Madirla, Dimarla, Midarla… Tõsine inimsus võrsub siidis, tõsine siid võrsub inimeses, inimesega. Kui poleks inimest, siis poleks siidi, ja kui poleks siidi, siis poleks… Lollus! Maldari, Dalmari, Raldami, amavi… Amatur! Amo, amas amat… Tõsine inimsus võrsub armastuses. Inimene on armastus. „On“ on koopula … Armastus on koopula, koopula on armastus. Armastus…
- A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, 13. peatükk

[Cosimo:] Õilsad südamed
on siidist purjed — rebenevad tormis
ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud.

Karl Ristikivi, "Õilsad südamed". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 42

Kord ühel hetkel Boyd kadestades ostsin siidsärgi ja maksin selle eest üheksa dollarit. Särk kõrvetas mind nagu Nessose rüü, aga et oma raha eest kõik kätte saada, kandsin selle luksust etteheitva hilbu närudeks.
- Robertson Davies, "Viies osaline". Tõlkinud Mati Soomre. Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 112

Luule

Aed lehkab sõnniku ja õite lõhnast,

muld must kui siid.

Juhan Liiv, "Üks suve päev"

Sa tiivad alla langetad,
mis õrnast siidist pehmemad,
must ööde lind.
Kroon pääs sul taevatähtedest,
pilk vangistavalt kaugusest
nüüd vaatleb mind.

Marie Heiberg, "Uni"

Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
Mu kleidi valkjasroheline siid
Ja kahisedes langevad kõik rüüd,
Sest riidetult on siiski kaunim naine.

Marie Under, "Ekstaas" kogus "Sonetid", Siuru, 1917, lk 22

Kahisedes mustas siidis,
mustas siidis, pärliniidis
viirastab mu päitsis taas
kaame daam.

August Alle, "Kaame daam", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 30

Draama

Sander: Jah, ma näen. Ja panin ka tähele, et sukadki sul juba teine teisest paarist on.

Piibeleht (kergitab säärtest püksa): Ah nuu? — Ei nood om nimme nii. Tu pole hädä peräst — tu om toreduse peräst. — Miks peawad siss mõlemad jalad ikka ühte karwa olema — kas tead seda öelda?

Sander: Ja no — kantakse nõnda!

Piibeleht: Palju mes kantakse. Wõib ka nii kanda. Mul ka tõist werewät enämb ei ole, katekesi olliwa küll wiil toredama, aga tõise augu lätsi wäega suures, ja nüüd om üits punane iks wiilgi illosamb kui kaits musta.

Sander: Ja see punane — see on ju päris siid.

Piibeleht: Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisiwä wäega — ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.

Eduard Vilde, "Pisuhänd", I vaatus

Kas teate, mis see on? See on aken, minu härrad. Mina olen inimene akna taga. Üks neist, kes ikka jäävad akna taha. Ja aknal ei ole udueesriideid. Sääl on maailm täis uhkust ja rikkust, ja meie oleme ikka akna taga. Ilm on täis kauneid asju, mis nad ise on loonud, mis nad eales ei saa hoida oma käte vahel, siidist ja sametist riideid, mida nad eales ei saa selga panna. Kõik maailma rikkalikud toidud, mis nad ise kasvatanud ja mida nad eales ei saa süüa.
- Hella Wuolijoki, "Dr. Lucius ja Luuletaja". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 27

Vanasõnad

Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse.
Ära õmble jämedat kotti siidiga!
Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi.
Samet ja siid teevad leeme lahjaks.
- Eesti vanasõnad

Välislingid