Abi
Abi ehk abistamine ehk aitamine on vabatahtlik tegutsemine kellegi teise eesmärkide saavutamise heaks või kellelegi teisele kahjulike sündmuste ärahoidmiseks. Abiks nimetatakse ka abi tulemust või abistamiseks tehtud annetust.
Proosa
[muuda]- "Niisuguste probleemide lahendamisel ei ole minust eriti asja," ütles Sandy. Monica polnud lootnudki, et ta teda eriti aidata saaks, sest ta tundis Sandyt juba ammust ajast, aga inimestest, keda oled tundnud juba ammust ajast, pole kunagi eriti abi. (lk 289)
- Muriel Spark, "Miss Jean Brodie oma parimas eas", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
- On ikka inimesed! Võõras teel kohatud inimene annab lubaduse, et tema kodu uks on abivajajale avatud. Ma mõtlen endamisi, kas mina ise olen sama lahke ja heatahtlik teiste vastu? Tahaksin öelda, et olen, aga valetaksin. Kuigi usun, et mida antakse, tuleb edasi anda, sest nii käib headus ringi. (lk 143)
- Meie maakodus elas aegade jooksul igasuguseid põnevaid tegelasi: hätta sattunud külajoodikuid, erivajadusega inimesi ja vahel veidraid sõbrannasid minevikust.
- Paljud neist ei tahtnudki enam ära minna. Kulus palju veenmist ja palumist enne, kui mõnes hooldekodus koha leidsime ja inimesed oma eluga edasi said minna. Aga vahel panid nad sealt plehku ja olid varsti taas Mammi ukse taga. (lk 143)
- Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020
- Teadagi, need mõned kroonid, mis igale mehele pärast Otile söögi-, suitsu- ja õllevõla tasumist taskusse jäid, polnud kõneväärt. Ja käid sa alevis või ei, nendega sa kaaslast hädast välja ei aita. Aga aidata tuleb, pagan võtku, aidata tuleb — seesugune on halli seadus. (lk 22)
- Veera Saar, "Kibesoolane leib", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 16-26
- [Gröönrooska Anja kohta:] "Sii jüst halb oogi, et ta aitab ja nii põrgu moodu magus oo. Mõni hull hakkabki mõtlema, et need kuradi pursuid oo nii hääd. Ja õilsad, jah." (lk 228)
- Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981
- "Olin innukalt ametis, et korralikult käituda ja kõigi inimeste vastu hea olla."
- "Mismoodi siis?"
- "Lihtsalt nii, et käisin ühes klassis tüdrukuga, kellel oli pisut raske. Ta oli kõiges maha jäänud, ning mitte keegi ei rääkinud temaga. Ta haises ka natuke. Siis võtsin mõned sõbrannad kokku, et koos moodustada klubi, ja selle eesmärk oli tüdrukut aidata."
- "Mida te tegite?"
- "Vahetundidel rääkisime temaga vaheldumisi. Mõnikord andsime talle raha."
- "See oli teist ju väga armas."
- "Arvad? Küllap ehk oligi. Ent siis äkki kasvasid tema rinnad hiigelsuureks ning poisid hakkasid tundide ajal teda jõllitama. Siis pidasime koosoleku maha ja saatsime klubi laiali. Mitte keegi ei maininud rindu. Tõenäoliselt olime ühel meelel, et ta on lootusetu." (lk 108-109)
- Helle Helle, "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000
- [Oskar Lutsu kohta:] Temaga olen kohtunud ainult ühe korra, aga see on jäänud eluks ajaks meelde.
- See oli Tartus Väikese Kaare nurga peal kohvikus. Tema seisis seal leti juures, ma tulin sisse ja võtsin pudeli õlut. Ta ütles mulle: "Näe, sa tulid ka minunimelisse kohvikusse!"
- Ütlesin, et ma tahtsin oma ihusilmaga näha sind, kallis inimene. Siis ta ütles: "Noh, siis sa oled siin ilmas võrdlemisi vähe näinud..."
- Rääkisin talle, et mulle meeldis väga see krutski, mida ta peaparanduse saamiseks tegi: laskis nööri otsas tühja pudeli all tänaval seisva sõber Simmi kätte ja too kallas selle snabilivopskit täis. Ja pudeli peitis toas Koidula tühja rinnakuju sisse! Naine vaatab – pudelit ei kuskil, aga mees on ju selgelt võtnud... Naine oli tal karm, ei kannatanud joomist.
- Luts muheles selle jutu peale ise ka mõnusalt. (lk 229)
- Hardi Tiidus, rmt: Toivo Tootsen, "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", 2013
Luule
[muuda]olen tänulik inimestele kes aitavad mind elada
ja veel rohkem üksindusele kus suhtlen sinuga
ja oma kirjutusmasinale kes mind aitab
oma tuimal moel
ja potililledele kes mind abistavad
oma julgustaval viisil
- Ilona Laaman, "*olen tänulik inimestele kes aitavad mind elada", rmt: "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 12
Vanasõnad
[muuda]- Abi aiast, vari võrgust.
- Aeg annab abi (head nõu; arutust).
- Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest.
- Ikka abi saab, kui arstitakse.
- Kui häda kõige suurem, siis abi kõige lähem.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
