Vabad kunstid

Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles [septem] artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.

Nii antiikajal kui ka keskajal oli kõrgema hariduse omandamine ühiskonna eliidi ehk vabade meeste tegevusala. Dialoogis "Politeia" räägib Platon vabade meeste haridusest ning nimetab tähtsuse järjekorras selle osi: aritmeetika, geomeetria (planimeetria, stereomeetria), astronoomia, harmoonia, dialektika. Sellist valdkondade valikut võib pidada aluseks ka vabade kunstide traditsioonile.

Vabu kunste vastandati käsitöökunstidele (artes mechanicae, vanakreeka keeles poietikē technē), millega tegelesid käsitöölised, põllupidajad ja karjakasvatajad.

Vabade kunstide õppekava

Keskajal jagunes vabade kunstide õppekava kaheks tasemeks:

Triivium (trivium) oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Triivium tuli läbida hiliskeskaja ülikoolis bakalaureusekraadi (baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks. Triiviumi tasemele kuulusid

grammatika (ladina keel)

dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika, süllogistika)

retoorika (kõnekunsti ja kirja kirjutamise õpingud)

Kvadriiviumi (quadrivium) läbinule anti keskaja ülikoolis magistrikraad (magister artium 'kunstide meister'), mis andis õiguse tegelda vabade kunstide õpetamisega. Kvadriiviumi taseme valdkondi võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemust ning mille raames tegeldi ka tänases mõttes teaduste, nagu füüsika, metafüüsika või teoloogiaga. Kvadriiviumi tasemele kuulusid

aritmeetika (arvutamine),

geomeetria (eukleidiline geomeetria, maamõõtmine ja ka geograafia)

astronoomia (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi astroloogia ja kosmoloogia vahepealset)

muusika (harmoonia, muusikateooria)

Vaata ka