Trøndelag
.svg)
Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas. Piirkonna alal asub tänapäeval Trøndelagi maakond, mis moodustati 2018. aastal Nord-Trøndelagi ja Sør-Trøndelagi maakonnast. Algselt moodustasid ka Nordmøre ja Romsdali piirkonnad ning Bindali omavalitsus osa Trøndelagist ja sealsed elanikud räägivad tänapäevalgi Trøndelagi murdega (Trøndersk) sarnanevat murret. Koos Møre og Romsdali maakonnaga moodustab piirkond osa Kesk-Norrast. Trøndelagi piirkonna pindala on 41 260 ruutkilomeetrit.
Trøndelagist pärit inimest kutsutakse nimetusega Trønder. Trøndelagi suurim linn ja piirkonna mitteametlik pealinn on Trondheim (Sør-Trøndelagi maakonnas), mis oli ka Norra esimene pealinn. Piirkonnas räägitavat murret iseloomustab enamiku sõnade lõpus olevate täishäälikute kadu (vtlõpukadu).
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Trøndelagi piirkonna rahvaarv aastate lõikes[1][2][3][4]:
- 1769 – 78 274
- 1951 – 307 635
- 1960 – 327 127
- 1970 – 350 297
- 1980 – 368 942
- 1990 – 377 202
- 2000 – 389 960
- 2009 – 418 453
- 2010 – 422 102
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Trøndelagi piirkonna levinumad religioonid[5][6]:
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Trondheim ja Trondheimi fjord
Piirkonna nimi vanapõhja keeles oli Þrœndalǫg. Nime esimene osa on mitmuse omastav sõnast þrœndr ehk "Trøndelagist pärinev inimene" ja nime viimane osa on nimisõna lag mitmuse vorm lǫg, mis tähendab "seadus; ühise seadusega piirkond/inimesed" (vt ka Danelaw (vanainglise keeles Dena lagu), Gulaþingslǫg ja Njarðarlǫg).
Paralleelselt oli piirkonna kohta kasutusel ka nimi Þróndheimr ehk þrœndr'ite kodumaa (heim). Þróndheimr võib olla kahest nimest vanem, kuna sõna esimeses osas leidub germaani umlaudita sõnatüvi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Kaljujoonised Kesk-Norras, Nøstveti ja Lihulti kultuurid ja Nöörkeraamika kultuur
Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Inimesed on Trøndelagi piirkonnas elanud tuhandeid aastaid. Varajasel germaani rauaajal oli Trøndelag jaotatud mitmeks väikeseks kuningriigiks (fylki). Erinevatel kuningriikidel oli ühine seadus ja algne parlament ehk ting. Seda Frosta poolsaarel peetud tingi kutsuti nimega Frostating ja mõned ajaloolased on pidanud seda esimeseks tegelikuks demokraatiaks.
Viikingiaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Alates jarl Håkon Grjotgardssoni (838–900) valitsemisajast valitses Trøndelagi üle Lade jarl. Lade asub Trondheimi isapoolses osas, piirnedes Trondheimi fjordiga. Mõjukad Lade jarlid mängisid Norra poliitikas olulist rolli kuni 1030. aastani.
Lade jarlid (Ladejarl) olid:
- Håkon Grjotgardsson, esimene Lade jarl.
- Sigurd Håkonsson, Håkoni poeg. Tapeti Norra kuninga (961–976) Harald Hallmantli poolt.
- Håkon Sigurdsson, Sigurdi poeg. Konspireeris koos Harald Sinihambaga Harald Hallmantli vastu ning temast sai hiljem Harald Sinihamba vasall ja tegelikult ka Norra sõltumatu valitseja. Pärast Olav Tryggvasoni saabumist kaotas Håkon peagi kogu toetuse ja ta tapeti aastal 995 oma orja Tormod Karki poolt.
- Eirik Håkonsson, Håkoni poeg. Oli koos venna Sveiniga Norra valitseja Taani kuninga Svend Harkhabeme alluvuses, peale Svolderi merelahingut aastatel 1000–1012.
- Håkon Eiriksson, Eiriku poeg. Norra valitseja Taani kuninga Svend Harkhabeme alluvuses aastatel 1012–1015.
Alates 17. sajandist
[muuda | muuda lähteteksti]Trøndelag (koos osadega Møre og Romsdalist) loovutati 1658. aasta Roskilde rahuga lühiajaliselt Rootsile ja kuni piirkonna tagastamiseni Taani-Norrale 1660. aasta Kopenhaageni rahuga valitses seda ala Rootsi kuningas Karl X Gustav. Selle aja jooksul sundvärbasid rootslased Trøndelagis 2000 meest, sundides mehi ja poisse vanuses vähemalt 15 aastat liituma Rootsi sõjaväega võitluses Poola ja Brandenburgi vastu. Karl X Gustav kartis, et Trøndelagi elanikud tõusevad Rootsi vallutajate vastu üles ja pidas targemaks hoida suurt osa mehi sealt eemal. Vaid kolmandik meestest naasis üldse kunagi koju. Mõned neist pidid asuma ümber Eesti Rootsile kuulunud ossa, kuna rootslased arvasid, et seal on Trøndelagi elanikke kergem valitseda (rakendades seega ammust maksiimi jaga ja valitse).[7]
Põhjasõja ajal, 1718. aasta sügisel, andis Rootsi kuningas Karl XII kindral Carl Gustaf Armfeldtile käsu juhtida oma 10 000 mehest koosnev armee Trøndelagi ja vallutada Trondheim. Kuna armee sai Rootsist varustust juurde halvasti, pidi tema armee elatuma sellest, mida Norras kätte saadi, põhjustades sellega piirkonna elanikele suuri kannatusi. Armfeldti sõjakäik luhtus: Trondheimi kaitsjatel õnnestus tema piiramine tagasi tõrjuda. Pärast seda, kui Karl XII Lõuna-Norras Fredrikstenis tapeti, anti Armfeldtile käsk tagasi Rootsi suunduda. Järgnenud tagaajamise käigus sattusid tema 6000 veel elus olevat räbaldunud rõivastes ja nälgivat karoliini ägeda lumetormi kätte. Tuhanded karoliinid külmusid Norra mägedes surnuks ja ellujäänutest sajad jäid elu lõpuni santideks (nn Karoliinide surmamarss).[8]
Aastal 1804 jagati piirkond kaheks administratiivseks maakonnaks.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Piirkonna ametlik teater asub Trondheimis ja kannab nime Trøndelag Teater.[9] Alates 1954. aastast etendatakse igal aastal Verdali omavalitsuses Stiklestadi külas Püha Olavi mälestuseks ajaloolist näitemängu "Püha Olavi draama".
Piirkonda tuntakse ka kohaliku puskari ehk karsk'i poolest. Olgugi et see on ametlikult keelatud, on selle valmistamisel mõnes Trøndelagi osas jätkuvalt oluline roll. Tavaliselt segatakse jooki kohviga (lõuna pool kasutatakse pigem filtrikohvi ja põhja pool pakutakse jooki nii lahja kohviga kui võimalik).
Piirkonna rahvusroaks on supilaadne roog sodd ehk keedetud puljongis serveeritud lamba- või veiseliha ja lihapallid. Trøndelag on üks Norra kõige viljakamaid piirkondi ja sealne põllumajandustoodang on rikkalik. Suurem osa toodangust jõuab Norra kooperatiivsesse piima- ja lihasüsteemi, kuid talutoodangu osatähtsus järjest suureneb ja talutootmine on püsivalt kasvav tegevusala.
Trondheimis pakutakse kõrgetasemelist džässiharidust ja tänu seal 2010. aastal avatud muuseumile Rockheim on Trondheim ka piirkondlik rokkmuusikakeskus. Trøndelag on tuntud ka oma rokkmuusika stiili poolest, mida sageli esitatakse kohalikus murdes ja mida kutsutakse nimetusega trønderrock.
19. sajandi lõpu Trøndelagist pärit kohalik lambatõug (hall Trønderi lammas) on ohustatud liik ja alles on veel ligikaudu 50 isendit. Piirkonnas püütakse liiki taaselustada.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistics Norway
- ↑ [1]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2009. Vaadatud 26. veebruaril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [2][3]
- ↑ "Statistics Norway - Church of Norway". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2020. Vaadatud 26. veebruaril 2016.
- ↑ "Statistics Norway - Members of religious and life stance communities outside the Church of Norway, by religion/life stance. County. 2006-2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2011. Vaadatud 26. veebruaril 2016.
- ↑ Gjerset, Knut (1915). History of the Norwegian People, Volumes II. The MacMillan Company. ISBN none. pp318-320
- ↑ "Historien" (Norwegian). Vaadatud 07.04.2009.[alaline kõdulink]
- ↑ Haugan, Trond E. Byens magiske rom: Historien om Trondheim kino (Tapir Akademisk Forlag, 2008, ISBN 978-82-519-2242-5)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Trøndelagi turismileht
- "Insular artefacts from Viking-Age burials from mid-Norway. A review of contact between Trøndelag and Britain and Ireland". Artikkel, mis annab ülevaate viikingiaegsetest kontaktidest Trøndelagi ning Inglismaa ja Iirimaa vahel.