Tara-seatapp
|
See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Seatapp (perekond) |
| Tara-seatapp | |
|---|---|
 Tara-seatapp | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Maavitsalaadsed Solanales |
| Sugukond |
Kassitapulised Convolvulaceae |
| Perekond |
Seatapp Calystegia |
| Liik |
Tara-seatapp |
| Binaarne nimetus | |
|
Calystegia sepium | |
Tara-seatapp (Calystegia sepium (L.) R.Br.) (ehk lihtsalt seatapp) on kassitapuliste sugukonda seatapu perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Liigil eristatakse 9 alamliiki, millest 6 kasvavad Põhja-Ameerikas, üks Euraasias, üks Lääne-Euroopas ja üks Siberis. Kaks viimast on roosade õitega. Seatapp kasvab parasvöötmes (üks alamliik ka Põhja-Ameerika lõunaosas). Ta on sisse viidud ka Austraaliasse ja Argentinasse. Liik on Eestis tavaline. Ta kasvab jõekallastel ja aedades.
Seatapp on vääntaim, mis keerdub vastupäeva ümber teiste taimede. Ta kasvab 2–4, vahel kuni 5 m pikaks. Lehed paiknevad varrel spiraalselt, nad on lihtsad, nooleotsakujulised, 5–10 cm pikad ja 3–7 cm laiad.
Õied kasvavad hiliskevadest suve lõpuni. Õienupud on kaetud suurte tupplehtedega, mis katavad kattelehti. Avatud õied on trompetikujulised, 3–7 cm läbimõõduga, valged või kahvaturoosad valgete triipudega. Õielehti on 5.
Viljaks on peaaegu kerakujuline kupar, mille läbimõõt on 1 cm ja mis sisaldab 2–4 musta seemet.
Tara-seatapp on meeldiva välimuse ja ilusate õitega taim. Ent tema kiire kasvu ja klammerduvate väätide tõttu võib ta istutatud puid-põõsaid ümber mähkida ja ära kägistada. Tara-seatapu seemned võivad eluvõime säilitada kuni 30 aastat. Tema roomavad juured võivad olla kuni 3–4 m pikad. Seetõttu on tara-seatapp mõnel pool klassifitseeritud ohtlikuks umbrohuks. Temast on raske lahti saada; parima tulemuse annab järjekindel umbrohutõrje.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tara-seatapp andmebaasis eElurikkus
