Sigismund (Rossini)
"Sigismund" (originaalis Sigismondo) on Gioachino Rossini ooper (dramma) kahes vaatuses Giuseppe Maria Foppa libretole.
Esmaettekanne toimus 26. detsembril 1814 Veneetsia Teatro La Fenices.
Rollide esmaesitajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Marietta Marcolini (Sigismondo)
- Domenico Bartoli (Radoski)
- Claudio Bonoldi (Ladislao)
- Elisabetta Manfredini Guarmani (Aldimira)
- Marianna Rossi (Anagilda)
- Luciano Bianchi (Ulderico ja Zenovito)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ooper on kirjutatud vahetult enne Rossini Napolisse tööle asumist. Ta komponeeris selle pärast suuri õnnestumisi ooperitega "Tancredi" ja "L'italiana in Algeri" ning vahetult pärast Milanos edukalt esitatud "Il turco in Italiat". Milanost Veneetsiasse reisimiseks, libreto leidmiseks, komponeerimiseks ning ooperi proovideks ja lavastamiseks jäi napilt neli kuud.
Teos kukkus karnevalihooaja avamise esietendusel läbi, ega saavutanud ka edaspidi mingit publikumenu. Osa ebaõnnestumisest oli tingitud armetust teemast, mis oli sama, mida Foppa oli kasutanud Rossini farsis "L'inganno felice". Esitati vähese eduga ka Cremonas (1819), Reggio Emilias (1819), Padovas (1819), Senigallias (1820), Firenze (1820), Siena (1821), Portos (1821) ja lõpuks Bolognas (1827). Pärast Bolognas lavastamist see ooper enam kuskil mängukavva ei ilmunud. Rossini kasutas osa muusikat hiljem oma palju edukamates ooperites "Elisabetta, regina d’Inghilterras", "Il barbiere di Siviglia" laimujutu aarias ja "La Cenerentolas".
1992. aastal toimusid kontsertetendused Rovigos, Savonas ja Trevisos ning 1995. aastal Praha laval. 2010. aastal toimus esimene ettekandmine Pesaros Rossini festivalil. On olnud ka Rossini festivali programmis Wildbadis (2016).
Helisalvestised on aastatest 1992, 1995 ja 2016.
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ladislao (tenor), Poola peaminister
- Sigismondo (kontraalt), Poola kuningas
- Aldimira (sopran), Ulderico õde ja Sigismondo naine
- Ulderico (bass), Böömimaa ja Ungari kuningas
- Anagilda (sopran), Ladislao õde
- Zenovito (bass), Poola aadlik
- Radoski (tenor), Ladislao usaldusisik
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Tegevus käsitleb sündmusi 16. sajandil väljamõeldud Poola kuninga Sigismondo ministri Ladislao antud nõuannete täitmise ümber, kuidas kuningas peaks kohtlema oma naist Aldimirat, kes oli Böömimaa ja Ungari kuninga tütar. Sigismondo mõistis aastaid tagasi oma naise Aldimira truudusetuse pärast surma. Nüüd on ta kahetsusest ja süütundest peaaegu hullunud. Ta ei tea, et Aldimira oletatav truudusetus oli tema peaministri Ladislao salakavalus, kelle lähenemise oli Aldimira tagasi lükanud ja kes talle sel moel kätte maksis. Nüüd tahab Ladislao, et ta õde Anagilda abielluks kuningaga. Aldimira isa Ulderico läheb Sigismondo vastu sõtta. Kuid Aldimira pole surnud, vaid elab inkognito aadlik Zenovito hoole all Poola metsades. Sigismondo sattub metsaonni. Ta näeb Aldimira ja usub, et see on Zenovitose tütar, kuid tabab ära ka suure sarnasuse oma väidetavalt hukatud naisega. Böömimaa kuningas Ulderico ei taha suurest sarnasusest hoolimata oma õde ära tunda. Sigismondo kaotab sõja. Aldimira saab taas kuningannaks.
Muusikanumbrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sigismondo kavatiin „Non seguirmi! Omai t'invola”
- Aldimira kavatiin „Oggetto amabile”
- Koor „Al bosco, alla caccia!”
- Ladislao aaria „Vidi...ah no, che allor sogani”
- Sigismondo ja Aldimira duett „Un segreto è il mio tormento”
- Zenovito aaria „Tu l'opra tua seonda”
- Ladislao ja Aldimira duett „Perché obbedir disdegni?”
- Kõikide osaliste ansambel kooriga „Quale, o Ciel, d'idee funeste”
- Koor „In segreto a che ci chiama?”
- Koor „Viva Aldimira!”
- Aldimira ja Sigismondo duett „Tomba di morte e orrore”
- Anagilda aaria „Sognava contenti”
- Ladislao kavatiin „Giusto ciel, che i mali miei”
- Aldimira aaria kooriga „Ah signor, nell'alma mia”
- Aldimira, Sigismondo, Ladislao ja Ulderico kvartett „Genitor, deh, vien!”
- Sigismondo aaria „Alma rea! Il più infelice”
- Aldimira, Sigismondo, Ulderico ja Ladislao finaali ansambel kooriga „Qual felice amico giorno”
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Charles Osborne, The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, London, 1994
- Tiit Made, Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
- 70. Bongogiovanni Digital. Gioachino Rossini Sigismondo CD, Bologna, 1992