Samoa keel
| samoa keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Lääne-Samoa saarel, Ameerika-Samoa saarel Uus-Meremaal Fidžil, Tongal, USA-s |
| Kokku kõnelejaid | 360 000 |
| Keelesugulus |
austroneesia Malai-Polüneesia Kesk-Ida Austroneesia Okeaania Kesk-Okeaania Polüneesia samoa keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | sm (smo) |
Samoa keel on Polüneesias Samoa saartel räägitav polüneesia keel.[1]
Samoa keele kõnelejaid on 1999. aasta andmetel kokku umbes 360 000 inimest.[2] Umbes 200 000 inimest kõneleb samoa keelt Lääne-Samoa saarel, mis paikneb Vaikses ookeanis ida pool, ülejäänud samoa keele kõnelejad on Ameerika-Samoa saarel, Fidžil, Uus-Meremaal, Tongal ja Ameerika Ühendriikides. [3]
Arvsõnad[4]
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 – tasi
- 2 – lua
- 3 – tolu
- 4 – fa
- 5 – lima
- 6 – ono
- 7 – fitu
- 8 – valu
- 9 – iva
- 10 – sefulu
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutusel on 5 täishäälikut:
a [a:] e [ei] i [i:] o [ou] u [u:] Täishääliku hääldamisel on oluline selle pikkus, kuna sellest võib oleneda sõna tähendus (näiteks: mama – sõrmus, mamā – puhas).
Konsonante on 9:
f, g, l, m, n, p, s, t, v. Laensõnad inglise keelest võivad koosneda ka lisakonsonantidest: h, k ja r.
Vähehaaval on samoa keeles hakatud asendama tähte t ja n vastavalt tähtedega k ja g. Samoa keele hääldus on sama, mis inglise keeles, kuid täht g hääldub nagu ng.
Samoa keelel on kanooniline muster: K, T, K, T (konsonant, täishäälik, konsonant, täishäälik). Mitut konsonanti ühes sõnas kõrvuti ei esine, välja arvatud siis, kui sõna alguses on identsed silbid (näiteks: momotu, tutuli jne); sel juhul hääldatakse need mmotu ja ttuli.
Kõrisulghäälik ( ` ) on konsonant, kuid seda ei loeta tähestiku koosseisu. Sõnas on see alati enne täishäälikut ja tähendab pausi ning selle mitteväljahääldamine või – kirjutamine võib muuta sõna tähendust.
Pikkusmärk ( - ) näitab täishääliku pikkust hääldamisel.
Isikulised asesõnad: nagu ka eesti keeles isikulistel asesõnadel sugu ei ole. Need jagunevad ainsuse (mina, sina, tema), mitmuse (meie, teie, nemad) ja duaalseteks asesõnadeks (mõeldakse kahte isikut). Tavaliselt järgnevad asesõnad verbile: verb-isik-sihitis.
Omastavate asesõnade puhul on samuti kolm vormi: ainsus, mitmus ja duaalsus.
Tegusõnad on esinevad ainult ühes algvormis – oleviku vormis, sõnalõpu pöördeid ei esine. Mineviku ja tuleviku märkimiseks kasutatakse eessõnu. [5]
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]O ai lou igoa? – Mis su nimi on?
Ou te alofa ia te oe – Ma armastan sind
O si alii/tama'ita'i lea o le a totogiina uma – See härra/proua maksab kõige eest
Vili le leoleo! – Helista politseisse! [6]
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutusel on ladina tähestik. [7]
Veel huvitavat
[muuda | muuda lähteteksti]Usutakse, et Samoa saare esivanemad jõudsid saarele umbes 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Esimene kohtumine samoalaste ja eurooplaste vahel toimus 1722. aastal, kui hollandlased avastasid Samoa saare. 1899. aastal Saksamaa ja USA jagasid Samoa saarestiku omavahel, kuid aastal 1900 USA okupeeris Samoa täielikult – see hakkas kandma nime Ameerika-Samoa.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=samoa+keel&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/smo
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2018. Vaadatud 14. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.quia.com/jg/66259list.html
- ↑ Mayer, J. Samoan Language Program Guide, juuni 1982, lk 80-87
- ↑ http://www.omniglot.com/language/phrases/samoan.php
- ↑ http://www.ethnologue.com/subgroups/samoan
- ↑ http://aboutworldlanguages.com/samoan
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Samoakeelset muusikat:
- http://www.youtube.com/watch?v=dqzabDKFGfA
- http://www.youtube.com/watch?v=_8EubsO4zHE&feature=youtu.be
Kuidas palvetada samoa keeles: