Robert Reich

Robert Reich (1994)

Robert Bernard Reich (sündinud 24. juunil 1946 USA Pennsylvania osariigis Scrantonis) on Ameerika Ühendriikide poliitökonomist, professor ja poliitikakommentaator. Ta tegutses Gerald Fordi ja Jimmy Carteri administratsioonis ning oli aastatel 1993–1997 Bill Clintoni administratsioonis tööminister.

2006. aastast on Reich California Ülikooli Berkeleys asuva avaliku halduse kooli (Goldman School of Public Policy) avaliku halduse professor. Varem on ta olnud professor ka Harvardi Ülikoolis (John F. Kennedy School of Government) ja Brandeisi Ülikoolis (Heller School for Social Policy and Management). Ta on teinud ka kaastööd järgmistele väljaannetele: The New Republic, The American Prospect, Harvard Business Review, The Atlantic, The New York Times ja Wall Street Journal.

2008. aastal valis ajakiri Time Reichi valitsuseliikmete seast üheks sajandi parimaks. Wall Street Journal paigutas Reichi oma kõige olulisemate ärimõtlejate nimekirjas kuuendale kohale. Reichi ja filmirežissööri Jacob Kornbluthi dokumentaalfilm "Inequality for All", mis käsitleb majandusliku ebavõrdsuse kasvu, võitis 2013. aasta Sundance’i filmifestivalil auhinna.

Robert Reich on kirjutanud 14 raamatut, millest on bestselleriks saanud järgmised: "The Work of Nations", "Reason", "Supercapitalism", "Aftershock: The Next Economy and America's Future" ja "Beyond Outrage" (e-raamat). Ta on Ameerika Ühendriigi lobigrupi Common Cause juhatuse esimees, mis tegeleb poliitiliste institutsioonide läbipaistvusega. Reich kommenteerib sageli poliitikat telesaadetes ja kirjutab poliitilise ökonoomia teemadel oma blogis (robertreich.org).

Elulugu ja varasem karjäär

Rober Reich sündis Scrantonis Pennsylvanias, kus ta isal oli naistele mõeldud rõivapood. Lapsena kiusati Reichi, mistõttu otsis ta vanematelt poistelt kiusamise eest kaitset. Üks tema kaitsjatest oli Michael Schwerner, kelle Ku Klux Klan 1964. aastal afroameeriklastest valijate registreerimise tõttu tappis. Reichi inspireeris see sündmus kiusajate vastu võitlema, nõrgemaid kaitsma ja tagama, et hääleta inimesed saaksid hääle.

Reich lõpetas 1968. aastal Dartmouth College'i summa cum laude. Ta sai Rhodesi stipendiumi ning asus Oxfordi Ülikoolis filosoofiat, poliitikat ja majandust õppima. Reich sai doktorikraadi Yale'ist (Yale Law School), kus tema kursusekaaslaste hulgas olid järgnevad tuntud inimesed: Bill Clinton, Hillary Clinton, Clarence Thomas, Michael Medved, Richard Blumenthal. Bill Clintoniga kohtus Reich esimest korda näiteks siis, kui mõlemad olid Oxfordis Rhodesi stipendiaadid.

Reich värvati Vietnami sõtta, kuid ta oli liiga lühike, et osaleda. Nimelt on Reichil kaasasündinud geneetiline haigus Fairbanks, mistõttu on ta pikkus 148,6 cm.

1977. aastal määras tollane Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter Reichi Föderaalse Kaubanduskomisjoni poliitika planeerimise töötajate juhiks.

1980–1992 õpetas Reich Harvardis. Sel ajal kirjutas ta ridamisi mõjukaid raamatuid ja artikleid, nende hulgas "The Next American Frontier" ja "The Work of Nations". Raamatus "The Next American Frontier" kirjeldas ta, kuidas nõrgas majanduskasvus oli süüdi "ettevõtlikkus paberil" ("paper entrepreneurialism") ehk finantsmängurluse ja seadustega sekeldamise mõju majandusele, mistõttu ei jagunud piisavalt ressursse paremate toodete ja teenuste jaoks. Raamatus "The Work of Nations" (eesti keeles "Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks") kirjutas Reich, et riigi konkurentsivõime sõltub selles elavate inimeste haridusest, oskustest ja taristust, mis inimesi teineteisega ühendab. Vähem oluline tegur on see, kui kasumlikud on ettevõtted, millel on riigis peakorter. Reichi sõnul liigub erakapital üha enam üle maailma, samas kui riigi elanikud, kes kuuluvad riigi inimkapitali alla, on ainus ressurss, millest rahva tulevased elamistingimused sõltuvad. Ta soovitas poliitiliste otsuste tegijatel muuta avalikud investeeringud majanduspoliitika nurgakiviks.

Bill Clinton kasutas Reichi mõtteid oma 1992. aasta kampaania platvormis "Inimesed esikohale" ("Putting People First"). Presidendiks valituna kutsuti Reichi juhtima meeskonda, mis tegeles majanduse üleminekuga administratsioonide vahetumisel. Reich oli Clintoni esimese administratsiooni tööminister. Muu hulgas rakendas ta seaduse, mis reguleeris töötajate tervislikest või perekondlikest põhjustest tingitud vabu päevi, saavutas miinimumpalga tõusu ja algatas mitmeid tööväljaõppe programme. Samuti rõhutas ta, et Ameerika töötajail tuleb uue majandusega kohaneda. Ta pooldas seda, et riik pakuks töötajaile rohkem võimalusi tehnoloogiaid kasutama õppida.

Pärast ministriametist lahkumist

1996. aastal pärast Clintoni tagasivalimist, otsustas Reich tööministri ameti maha panna, kuna tahtis sel ajal oma teismeliste poegadega rohkem aega koos veeta. Ta suundus tööle Brandeisi Ülikooli ja kirjutas oma tööst Clintoni-aegses valitsuses raamatu "Locked in the Cabinet".

2002. aastal kandideeris ta Massachusettsi osariigi kuberneriks ja avaldas kampaaniaga seoses raamatu "I’ll Be Short". Reich oli esimene demokraat, kes olulisele poliitilisele kohale kandideerides toetas samasooliste abielu. Ta pooldas ka abordiõigust ja mõistis hukka surmanuhtluse. Tema kampaaniat korraldasid suures osas ta üliõpilased Brandeisist. Reich jäi demokraatide hulgas siiski napilt teisele kohale.

2003. aastal sai ta Václav Haveli sihtasutuselt oma majanduse- ja poliitikateemaliste kirjutiste eest prestiižse VIZE 97 auhinna.

2004. aastal avaldas ta raamatu "Reason: Why Liberals Will Win the Battle for America", milles kirjutas, kuidas liberaalid saaksid oma seisukohti veenvalt esitada maal, kus üha enam annavad tooni radikaalsed konservatiivid. Ameerikas on ka liberalismil teine tähendus kui Euroopas: see tähistab ühiskondlikult tolerantsemat maailmavaadet, mitte niivõrd majandusvabadust.

2006. aastal hakkas Reich õpetama Berkeleys, näiteks populaarset kursust "Wealth and Poverty"(eesti keeles "Jõukus ja vaesus").

2007. aastal ilmus Reichilt raamat "Supercapitalism: The Transformation of Business Democracy, and Everyday Life", milles ta väidab, et korporatsioonidevaheline konkurents, mida toidavad tarbijad ja investorid, kes üle maailma parimaid tehinguid otsivad, tekitab tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Valitsused aga ei suuda neid probleeme lahendada, kuna suured korporatsioonid ja börsiettevõtted üritavad ka poliitika kaudu konkurentsieeliseid saada. Selle käigus tõrjutakse kõrvale tavaliste inimeste hääled. Reichi jaoks on lahenduseks see, kui korporatsioonid keskenduvad paremate toodete ja teenuste pakkumisele ning hoiavad ennast poliitikast eemal.

2008. aasta avaldas Reich eelvalmiste aegu Clintonitest ülikriitilise artikli, kus süüdistas Clintoneid Obama-vastases laimukampaanias.

2010. aastal ilmus Reichilt raamat "Aftershock: The Next Economy and America's Future", milles ta selgitas, kuidas USA suurenev ebavõrdsus süvendab majanduskriisi ja teeb majanduse taastumise keeruliseks, kuna vähendab keskklassi ostujõudu.

2012. aasta aprillis tuli välja e-raamat "Beyond Outrage", milles Reich vaatles järgmisi aspekte:

• Miks üha suurenev osa elanikkonnast tunneb, et kaalukauss on ebaõiglaselt kaldu rikaste ja võimukate poole?
• Miks "regressiivne parempoolsus" ("regressive right") suudab sellegipoolest paljusid veenda, et avalikke teenuseid tuleb kärpida ning korporatsioonide ja rikaste makstavaid makse vähendada?
• Mida tavalised inimesed saaksid teha, et majandus tagasi võtta ja demokraatia taas enda kätte saada?

2015. aastal ilmus raamat "Saving Capitalism: For the Many, Not the Few", milles Reich lahkas taas ebavõrdsust:

• Ühiskonna tipus olevad klassid ja valitsus üheskoos loonud mängureeglid, mis on neile kasulikud, samas kui tavainimeste sissetulekud ja võimalused on viimastel aastakümnetel kahanenud.
• "Vaba turg" on müüt. Olemas on turg, mida juhivad inimeste tehtud reeglid ja seadused, mis on kirjutatud mingite osaliste huve silmas pidades ja teiste huve ignoreerides. Oluline on, kes neid reegleid mõjutab ja mis eesmärgil.
• Majandusajaloolasele Karl Polanyile tuginedes kirjutab Reich, et need, kes pooldavad "õhukest valitsust", pooldavad tegelikult olemasolevast teistsugust valitsust, mis tuleb neile kasuks. Lahendusena näeb Reich, et valitsus peab mitmes olulises valdkonnas sekkuma ja majandusreeglid ümber kirjutama. Näiteks tuleks muuta reegleid, mis puudutavad avaliku sektori ametikohtadele kandideerijate toetamist erasektori suunast. Ka monopole puudutavad reeglid vajavad muutmist. Tuleb soodustada ametiühingute tegevust ja siduda valitsuse poolt ettevõtetele antavad toetused ettevõtete tegevuse ühiskondliku mõjuga.

Reich on aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja. Tema vaateid saab jälgida Tumblris, Blogspotis ja Facebookis.

Poliitilised ja filosoofilised seisukohad

Intervjuus The New York Timesile ütles Reich: "Ma ei usu jõukuse ümberjagamisse ümberjagamise pärast. Aga mind paneb muretsema, kuidas me saame maksta selle eest, mida me riigina peame tegema… [Maksud peaksid tasuma] selle eest, mida me vajame, et meil oleks turvaline ja me saaksime olla produktiivsed. Nagu Oliver Wendell Holmes kord kirjutas: "Maksud on hind, mida me maksame tsiviliseeritud ühiskonna eest".".

Reich on enda ametiühingu poolehoidu väljendanud nõnda: "Ametiühingutesse kuulumine ei ole hea mitte ainult töötajaile, kes ametiühingutesse kuuluvad, vaid see on väga-väga oluline kogu majandusele ja sellest tõuseks USA-le laiapõhjalist kasu."

Raamatud

• 2015 – Saving Capitalism: For the Many, Not the Few. ISBN 978-0385350570
• 2012 – Beyond Outrage: What Has Gone Wrong with Our Economy and Our Democracy and How to Fix it. ISBN 978-0345804372
• 2010 – Aftershock: The Next Economy and America's Future. ISBN 978-0-307-59281-1
• 2007 – Supercapitalism: The Transformation of Business, Democracy, and Everyday Life. ISBN 0-307-26561-7
• 2004 – Reason: Why Liberals Will Win the Battle for America. ISBN 1-4000-7660-9
• 2002 – I'll Be Short: Essentials for a Decent Working Society. ISBN 0-8070-4340-0
• 2000 – The Future of Success: Working and Living in the New Economy. ISBN 0-375-72512-1
• 1997 – Locked in the Cabinet. ISBN 0-375-70061-7
• 1991 – The Work of Nations: Preparing Ourselves for 21st Century Capitalism. ISBN 0-679-73615-8
• 1990 – Public Management in a Democratic Society. ISBN 0-13-738881-0
• 1990 – The Power of Public Ideas (toim.). ISBN 0-674-69590-9
• 1989 – The Resurgent Liberal: And Other Unfashionable Prophecies. ISBN 0-8129-1833-9
• 1987 – Tales of a New America: The Anxious Liberal's Guide to the Future. ISBN 0-394-75706-8
• 1985 – New Deals: The Chrysler Revival and the American System (koos John Donahuega). ISBN 0-14-008983-7
• 1983 – The Next American Frontier. ISBN 0-8129-1067-2
• 1982 – Minding America's Business: The Decline and Rise of the American Economy (koos Ira Magazineriga). ISBN 0-394-71538-1

Eesti keelde on tõlgitud järgmised raamatud.

• "Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks" [tõlkinud Mart Trummal; eessõna kirjutanud Lennart Meri]. Fontese kirjastus, 1997 (Tallinn: Ühiselu)

Välislingid

• Robert Reichi koduleht
• Reichi artiklid poliitikaväljaandele The American Prospect