Prienai

Prienai
leedu	Prienai
	Prienai vapp
	Pindala: 8,3 km²
	Elanikke: 8894 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 38′ N, 23° 57′ E

Prienai (leedu^ⓘ) (poola keeles Preny, saksa keeles vanasti Prenn või Prenen) on linn Leedus, Prienai rajooni keskus. Asub merepinnast 75 meetri kõrgusel Nemunase jõe mõlemal kaldal, Kaunasest 39 km lõunas. Suurem osa linnast asub jõe vasakul kaldal, paremal kaldal asub Paprienė mikrorajoon, kus asub ka rajooni keskhaigla. Linna ühendab lähedalasuva Birštonasega asfalteeritud jalgrattatee.

Linnas on raamatukogu, kultuurikeskus ja postkontor. Haridust annavad gümnaasium, progümnaasium ja põhikool, seal asub ka vaimse arengu häiretega lastele mõeldud erikool. Tööstusettevõtetest tähtsaim on aastal 1969 rajatud AB „Sportinė aviacija“, mis oli suurim purilennukeid valmistav ettevõte Nõukogude Liidus. Teine tähtsam ettevõte on AB „Nerka“, mis tegeleb õhusõidukite remondiga.

Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, Mačiūnai linnamägi, Prienai mõisa hoonetekompleks, aastal 1750 valminud katoliku kirik ja vana paberivabriku hooned.

Ajalugu

Linna piiridesse jääb esimesel aastatuhandel ja teise aastatuhande alguses kasutusel olnud Mačiūnai linnamägi.

Asulat on esmamainitud 1502. aastal. Toona andis suurvürst Aleksander sealse mõisa Mihhail Glinskile. Aastal 1604 rajati Prienaisse esimene kirik. Prienai sai linnaõigused 1609. aastal, toona ehitati asula ka ümber – senise ühe tänava asemel omandas see nüüd nelinurkse põhiplaani. Aastal 1782 elas seal 27 juudi peret, toona oli linnas ka sünagoog.

Aastal 1785 rajas sakslane G. Thierbach linna juurde paberivabriku, mis oli XIX sajandini Leedu suurimaks paberivabrikuks. Aastal 1861 rajati sinna pruulikoda, mis suleti aastal 1941. Vene riigis kandis linn nime Прены.^[2] 27. augustil 1941 hukkasid linna vallutanud Saksa väed Prienais ja selle ümbruskonnas 1078 juuti.^[3] Aastal 1954 laastas linna tulekahju.

Elanikkond

3500 (1898)
3260 (1923)
4200 (1939)
5423 (1959)
7550 (1970)
9398 (1979)

11 909 (1989)
11 353 (2001)
9867 (2011)
9650 (2013)
8848 (2017)

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Prienai elanikest leedulasi 61,5%, juute 29,26%, sakslasi 5,21% poolakaid 3,13%, valgevenelasi 0,09% ja venelasi 0,09%.^[4]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Prienai elanikest leedulasi 97,62%, venelasi 0,92%, mustlasi 0,3%, ukrainlasi 0,27% ja poolakaid 0,16%.^[5]

Sõpruslinnad

Lubań, Poola

Talsi, Läti

Prienai kuulub Douzelage sõpruslinnastusse.

Revuona park
Gümnaasium
Vana paberivabrik
Prienai kirik
Paprienė
Sild üle Nemunase
Mačiūnai linnamägi

Tuntud elanikke

Aleksander Butler – Rzeczpospolita aegne administraator
Marek Antoni Butler – Rzeczpospolita aadlik
Gotthard Wilhelm von Buttlar – Pärnu linnapea
Michał Butler – Rzeczpospolita aadlik
Maksimilijanas Tareiva – Leedu jurist
Nikadzim Silivanovič – Valgevene kunstnik
Bernard Revel – juudi rabi
Matas Šalčius – Leedu ajakirjanik ja kirjanik
Joseph Gottfarstein – Saksa filosoof
Bljuma Zeigarnik – Nõukogude psühhopatoloog
Antanas Maceina – Leedu filosoof
Jonas Kazlauskas – Leedu keeleteadlane
Justinas Marcinkevičius – Leedu luuletaja (õppis Prienais)
Vytautas Petkevičius – Leedu kirjanik
Vytautas Jurgis Bubnys – Leedu kirjanik
Aldona Klimavičiūtė – Leedu sõudja
Mantė Kvederavičiūtė – Leedu korvpallur
Algirdas Bendaravičius – Leedu sõudja
Sonata Milušauskaitė – Leedu käija

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Прены. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 25 (49) : Праяга — Просрочка отпуска. С.-Петербургъ, 1898., 63 lk.
↑ Holocaust Atlas of Lithuania
↑ https://statistikouzrasai.wordpress.com/atsisiuntimai/
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Прены. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 25 (49) : Праяга — Просрочка отпуска. С.-Петербургъ, 1898., 63 lk.

[3] Holocaust Atlas of Lithuania

[4] ttps://statistikouzrasai.wordpress.com/atsisiuntimai/

[5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]