Pablo Sarasate
Pablo Martín Melitón de Sarasate y Navascués (10. märts 1844 Pamplona – 20. september 1908 Biarritz) oli hispaania viiuldaja ja helilooja romantismiperioodil.
Pablo Sarasate sündis Hispaanias Pamplonas suurtükiväe kapellmeistri pojana. Viieaastaselt hakkas ta viiulit õppima isa käe all, hiljem võttis ta tunde kohalikult muusikaõpetajalt. Tema muusikaline talent ilmnes juba varakult, ja tema esimene avalik kontsert toimus La Coruñas, kui ta oli kaheksa-aastane. Tema mängimine võeti vastu soojalt ning ta jäi silma rikkale patroonile, kes rahastas Sarasate õppimist Manuel Rodríguez Saeze käe all Madridis, kus ta pälvis kuninganna Isabel II heakskiidu. Kui ta oli 12-aastane, saadeti ta õppima Jean-Delphin Alardi juurde Pariisi Konservatooriumi. 17-aastaselt võitis Sarasate esimese auhinna – konservatooriumi kõrgeima autasu, Premier Prix.
Sarasate, kes oli mänginud avalikkuse ees lapsest peale, tegi kontsertviiuldajana debüüdi Pariisis 1860. aastal, järgmisel aastal mängis ta Londonis. Elu jooksul jõudis ta esineda nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Teiste muusikutega võrreldes tõsteti esile tema tooni puhtust, mis tegi temast paljude silmis virtuoosi.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |