Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Enamiku keelte puhul, milles on käändsõnu, on nominatiivi vorm algvorm ja sõnastikus esinevaks põhivorm.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetav kääne on koos omastava ja osastavaga abstraktne kääne.[1] Nimetaval käändel puudub tunnus.[2]
Nimetav kääne vormistab:
- täisalust, nt Lind istub pesal.
Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:
- absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
- ütet, nt Võta end kokku, Juku;
- alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.
Võib vormistada ka:
- täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
- täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit.
Lisaks vormistab nimetav:
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
- ↑ 2,0 2,1 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.