Magneetumus

Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist. Magneetumust väljendab magneetiku magnetmoment ruumalaühiku kohta:

${\vec {M}}={\frac {\vec {m}}{V}},$

kus ${\vec {M}}$ on magneetumuse vektor, ${\vec {m}}$ on magnetmomendi vektor ja $V$ on magneeditava aine ruumala.

Magneetumuse mõõtühik on amper meetri kohta (A/m), seega sama mis magnetvälja tugevusel.

Magneetumuse ${\vec {M}}$ ja magnetvälja tugevuse ${\vec {H}}$ vaheline seos on diamagneetikute ja paramagneetikute korral praktiliselt lineaarne:

${\vec {M}}=\chi _{m}{\vec {H}},$

kus võrdetegur $\chi$_m on magnetiline vastuvõtlikkus.

Ferromagnetiliste materjalide korral puudub $H$ ja $M$ vahel magnetilise hüstereesi tõttu ühetähenduslik sõltuvus ja selle kirjeldamiseks tuleb kasutada vastuvõtlikkuse tensorit. Magneetumus seostatakse sel juhul välise välja ${\vec {H}}$ poolt materjalis esile kutsutud magnetinduktsiooniga ${\vec {B}}$:

${\vec {B}}=\mu _{0}\left({\vec {H}}+{\vec {M}}\right)\ =\mu {\vec {H}},$

kus $\mu _{0}$ on magnetiline konstant ja $\mu$ on materjali magnetiline läbitavus.