Lise Meitner

Lise Meitner (17. november (levinud on ekslik sünnikuupäev 7. november) 1878 Viin – 27. oktoober 1968) oli silmapaistev Austria tuumafüüsik, kes koos Otto Frischiga kirjeldas 1939. aasta novembris esimesena tuumalõhustumise füüsikalis-teoreetilisi aluseid.

Elulugu

Lise Meitner sündis juudi peres kolmanda lapsena. Perekond oli tugevalt vastu tema ülikooli minekule. Hoolimata sellest astus ta 1901. aastal Viini Ülikooli, kus hakkas Ludwig Boltzmanni käe all õppima füüsikat. Õpingute lõppedes omandas ta füüsika doktorikraadi, olles esimene naine, kes selle ülikoolis on saanud.

Aastal 1907 siirdus ta Kaiser Wilhelmi Instituuti Berliinis, kus töötas koos Otto Hahniga. Viljakas koostöö Hahniga kestis 30 aastat. Nad uurisid peamiselt radioaktiivsust ja keemiat.

1918. aastal avastas ta koos Otto Hahniga protaktiiniumi.

1922. aastal avastas ja publitseeris Meitner nähtuse, kus aatomid emiteerivad elektrone. Selle efekti nimeks on saanud Augeri efekt või Auger-Meitneri efekt prantsuse teadlase Pierre Auger`i nime järgi, kes sõltumatult Meitnerist taasavastas ja selgitas aastal 1923 sama efekti.

1926. aastal sai Meitnerist Berliini Ülikooli professor; ta oli esimene naine Saksamaal, kes professori ametikoha sai.

Aastatel 1917–1938 töötas Meitner Berliinis.

Kui natsid annekteerisid 1938. aastal Austria, siis veenis hollandi füüsik Dirk Coster Meitnerit põgenema Rootsi. Samal aastal põgeneski Meitner Rootsi, kus jätkas oma uurimistööd Manne Siegbahni nimelises õppeasutuses.

Aastal 1960 siirdus ta Inglismaale.

Meitneri auks on nimetatud keemiline element meitneerium.

Tunnustus

1949 – Max Plancki medal
1955 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
1960 – Wilhelm Exneri medal

Välislingid