Katana
Katana (刀) ehk nihontō (日本刀) on muistne Jaapani mõõk, mille omamine oli lubatud vaid samuraidele. Katanat peetakse üheks maailma kõige mõjuvõimsamaks ning kvaliteetsemaks relvaks.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Katana all mõeldakse enamasti ~60cm pikkust kaarekujulist tera, pika seotud käepidemega, mida tavaliselt kantakse tupes, mis kinnitub vööle, tera väljaspool. Katana vööl kandmine, eriti eelnevalt mainitud asetuses, võimaldas samuraidel kiirelt mõõka haarata ja võitlusse tormata, mis oli eriti tähtis äkiliste rünnakute korral.[1] Veel võimaldas mõõga kandmise stiil samurail anda mõõgaga löök kohe, kui oli selle haaranud – otse tupest – mis omakorda andis samuraidele võime vastu võidelda, ning lööke blokeerida (nagu hiljem juttu tuleb), isegi kõige äkilisemate rünnakute korral. Katanad küll võimaldasid palju, kuid reaalselt ei olnud samuraidel vaja mõõka haarata pooltki nii palju, kui näiteks filmides ja muus meedias esitatud.[2]
Olles nn „taassünd“ tema eellasest, Tachi mõõgast, parandas Katana need vead, mis Tachi mõõgal esinesid, andes uue hinge võitlustele nii ratsaniku kui ka jalamehena, millest viimast Tachi mõõgad ei võimaldanud.[3]
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Katana tera koosnes esmatähtsalt damaskuse metallist, mis oli oma aja algul üsna omapärane ja ennekuulmatu metall Jaapanist väljaspool, eriti lääneriikides. Antud metall vormiti ja volditi iseenda peale mitmeid kordi, mistõttu moodustusid mõõgale ilusad, unikaalsed ja mõningal määral isegi müstilised metallimustrid, mis ilmnesid mitmete damaskuse kihtide vahelt.[3]
Tolleaegne uus Katana disain sobis paremini oma tõhusa disaini ja pikema käepideme tõttu, mis lubas mõõka mõlema käega korraga käsitseda, andes rohkem tuge ja stabiilsust võideldes, rääkimata ka löögijõu suurenemisest. Kõige olulisem muudatus, mille Katana samuraide võitluskunsti tõi, oli võime kasutada mõõka kilbina. Tänu uuele metallisulamile ning muudetud kujule, kaalule ja struktuurile oli Katana võimeline blokeerima üsna tugevaid lööke, nagu kilp.[2] See oluline aspekt likvideeris igasuguse vajaduse kunagi eraldi kilpi kaasas kanda, tehes samuraide koormust väiksemaks ning omakorda ka nende liikumist kiiremaks
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Legendi järgi leiutas Jaapani mõõga sepp Amakuni. Alguses olid Jaapani mõõgad sirged, kuid 8. sajandil leidsid sõdalased, et kõver mõõk tuleb tupest kiiremini välja ja lõikab paremini. 986. ja 1598. aastate vahel valmistatud Jaapani mõõku kutsutakse kotōdeks ("vanad mõõgad"). Katanasid hakati taguma ligikaudu aastal 1400.[2]
Samuraid, kes hingelt ja iseloomult olid üksikvõitlejad, hindasid oma relvi kõrgelt, ning olid nendega tihedalt seotud. Seetõttu muutusid üsna tüüpilisteks erinevad märgid Katanadel ja erinevad Katanade poleerimise meetodid, mis andsid relvadele ja samuraidele nende eripärad ning mis kõik erinesid teineteistest.[2]
Esimesed suuremad muudatused seoses Katanadega tekkisid Muromachi perioodi lõpu poole (1570ndad), kui ühe mõõga asemel hakati rangelt kaasas kandma üht väikest ja üht suurt tera – seda nähtust kutsuti nihonzachi’ks, mis otsetõlkes tähendaski ’kahte mõõka’. Mõõgapaari, mida koos kanti, nimetati daisho’ks (大小), mis kujunes Edo perioodil samuraide klassi peamiseks sümboliks. Antud mõõgapaaris olevad mõõgad käisid algul daito (大刀) ja shoto (小刀) nimede all (vastavalt ‘suur mõõk’ ja ’väike mõõk’).[4]
Enne rangemat nihonzachi nähtust kanti küll ka vahetevahel kaht eri relva vööl – torkenuga ja eelnevalt mainitud tachi mõõka. Muromachi perioodi ajal (enne nihonzachi’t) arenesid torkenoad pikemateks ja teravamateks teradeks, mida nimetati uchigatana’deks (打刀). Nende terade mõte oli efektiivsemalt vaenlasele torkehaavu tekitada. Need uchigatana’d omakorda arenesid kaarkujulisteks eelnevalt mainitud daito’deks (大刀), mida vahetult enne nihonzachi nähtust koos Tachi mõõgaga kaasas kanti. Kui nihonzachi aeg kätte jõudis, olid uchigatana’d nii palju populaarsust kogunud, et kollektiivselt asendati Tachi mõõk teise uchigatana’ga. Uue paari väiksemat mõõka kutsuti ka chiisagatana nimega (小刀).[4]
Sajandeid hiljem, 19. sajandi teisel poolel, lõppes Jaapanis suletud riigi periood (Sakoku/鎖国) ning riigis sai alguse turism. Mitmetest riikidest, eriti lääneriikidest, tulid turistid, kellest paljud olid vaimustuses samuraidest, nende elust ja kultuurist, kuid täpsemalt Jaapani võitluskunstidest ja Katanadest. Katanad muutusid suureks huviobjektiks külaliste seas ning neid peeti paljude meelest kõigi teiste mõõkrelvade ülemaks.[2]
1934. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele Katanade tootmist. Neid nimetatakse gendaitōdeks. Gendaitōd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist. Need mõõgad olid valmistatud masstoodanguna ja ei vastanud vanade mõõkade kvaliteedinõuetele. Tänapäeval originaalkatana terasega sarnast terast toota pole õnnestunud.
Tänapäeval valmistatakse suurem osa Katanasid siiski pigem dekoratiivesemeteks, sest hea Katana valmistamine on väga aeganõudev ja ka rituaalidega seotud toiming. Ka vanade traditsioonide järgi valmistatud tänapäevane Katana on väga hinnaline.[5]
Katana tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval pole enam Katanad sõjalises kasutuses, kuid mitmed samurai-hingelised harrastavad ikka võitluskunste ja võitlustehnikaid, nii Katanadega kui ka ilma. Mõõgad on ka väga populaarsed nii antiikrelvade kogujate seas kui ka Jaapani kultuuri lihthuviliste hulgas. Üsna levinud on Katana nn toa kaunistusesemena, puitalusel hoituna. Kuigi Katanad on ikka paljude inimeste huvisfääris, on neist kui relvadest tänaseks väga vähe säilinud. Jaapanis on tänapäeval võimalik igaühel proovida nii samurairüü kandmist kui ka legendaarse Katana käsitsemist – on mitmeid ajaloolisi muuseume ja töötube, mis keskenduvad ajalooliste elementide läbielamisele, et anda inimestele arusaam tolleaegsest samuraide elust.
Katanade valmistamisel on tänapäeval kasutuses väiksema süsiniku sisaldusega metall ning Katanasid valmistavaid relvaseppi on vähe, mille tõttu autentsed, damaskuse metallist valmistatud Katanad on tänapäeval haruldusteks muutunud.[1]
Meedia
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige rohkem on samuraide elu ning Katanad inspireerinud filme nagu „Roruni Kenshin“, „Seven Samurai“ ja „47 Ronin“, mida peetakse kõige tõetruumateks Jaapani ajaloole ning samuraide eluviisile.[6]
Veel on Katanad mõjutanud Jaapani anime-sarju ning manga-kirjandust. Üks maailma populaarseimatest anime- ja mangasarjadest on Hajime Isayama „Attack on Titan“ (Shingeki no Kyojin, 進撃の巨人), kus peategelased ja nende militaarkamraadid elavad ka lojaalset elu (mis on inspireeritud Bushido poolt) ning võitlevad kahe Katana-suguse mõõgaga – nagu samuraidki sajandeid tagasi.[7]
Veel mõned populaarsed anime- ja mangasarjad, kus on Katanad esindatud, on „Demon Slayer“ (Kimetsu no Yaiba, 鬼滅の刃), “Akame ga Kill” (Akame ga Kiru, アカメが斬る) ning „One Piece“ (ワンピース).
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Katana |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Morimoto, M. (2004). The forging of a Japanese Katana (inglise). Colorado, USA: Colorado school of mines. Lk 1–16.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Turnbull, S. (2011). Katana: The samurai sword (inglise). Bloomsbury Publishing.
- ↑ 3,0 3,1 Roach, C. M. (2014). Japanese Swords: Cultural Icons of a Nation; The History, Metallurgy and Iconography of the Samurai Sword (inglise). Tuttle Publishing.
- ↑ 4,0 4,1 Mol, S. (2003). Classical weaponry of Japan: special weapons and tactics of the martial arts (inglise). Kodansha International.
- ↑ Maxein, O. (2021). Samurai Swords for the Material Battle: Gendaito of the Taisho and Early Showa Period (1912-1945) (inglise). BoD - Books on Demand.
- ↑ https://www.imdb.com
- ↑ Isayama, H. (2009). Attack on Titan (inglise). USA: Kodansha.