Juriidiline isik
Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.[1]
Eesti õiguses reguleerivad juriidilise isiku õigusi ja kohustusi peamiselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 24–47.[2]
Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilise isiku liigid on eelkõige eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik, mis erinevad üksteisest nii õigusvõime saamise ja lõppemise kui ka selle sisu poolest.[2]
Eraõiguslik juriidiline isik
[muuda | muuda lähteteksti]Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud juriidiline isik, mis teenib üksikisiku huve. Sõltuvalt juriidilise isiku liigist võib huvi olla kas tulu saamine või mittetulunduslike eesmärkide täitmine. Eraõiguslike juriidiliste isikutena tunnustatakse ainult neid ühendusi, mis on seaduses määratletud juriidiliste isikutena.[3] Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldjuhul üldkoosolek ja juhatus.[2]
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
Avalik-õiguslik juriidiline isik
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik juriidiline isik on avalikes huvides loodud isik. Ta teenib avalikkuse, mitte üksikisiku või isikute kogumi huve.[3] Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus).[5]
Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse erinevus teistest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest seisneb eelkõige avaliku võimu teostamises. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kuivõrd neil asutustel on õigus sõlmida lepinguid, on lepingupooleks vastavalt kas riik või kohaliku omavalitsuse üksus.[5]
Näiteid avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ja nende tegevust reguleerivate seaduste kohta:
- ERR (Eesti Rahvusringhäälingu seadus);
- Eesti Advokatuur (advokatuuriseadus);
- Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus);
- Eesti Pank (Eesti Panga seadus).[6]
Isikute ja varade ühendused
[muuda | muuda lähteteksti]Struktuuri järgi on võimalik juriidilist isikut liigitada ka isikute ühenduseks ehk asutuseks (nt tulundus- ja mittetulundusühistud) ja varade ühenduseks ehk korporatsiooniks (nt sihtasutus). Erandina võib juriidiline isik koosneda ka ühest isikust (nt aktsiaselts).[7]
Varade ühendused ehk asutused
[muuda | muuda lähteteksti]Asutus on selline juriidiline isik, millel puuduvad liikmed ning mille eesmärki ei määra mitte tema juhtimisorganid, vaid asutaja. Eristada saab avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid.[8]
- Avalik-õiguslik asutus on esemeliste vahendite kogum, mis on suunatud teenima avalikku huvi, nt Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia, Tagatisfond ja Eesti Kultuurkapital.[8]
- Eraõigusliku asutuse ainus näide on sihtasutus, näiteks Haigekassa, Töötukassa ja Eesti Pank. Selle erinevus avalik-õiguslikust asutusest seisneb selles, et sihtasutusel on rahalised vahendid esiplaanil.[8]
Isikute ühendused ehk korporatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Korporatsioonid on juriidilised isikud, mis põhinevad liikmesusel. Avalik-õiguslikud korporatsioonid jagunevad personaal- ja territoriaalkorporatsioonideks.[8]
- Personaalkorporatsioon on teatud tunnuste alusel moodustatud liikmeskonnast koosnev juriidiline isik, nt Advokatuur, Notarite Koda.[8]
- Territoriaalkorporatsioon on ühel kindlal territooriumil elavast liikmeskonnast koosnev juriidiline isik, nt kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse elanikud moodustavad juriidilise isiku.[8]
Eraõiguslikud korporatsioonid on näiteks aktsiaseltsid, osaühingud, usaldusühingud, tulundusühingud ja mittetulundusühingud.[8]
Juriidilise isiku õigus- ja teovõime
[muuda | muuda lähteteksti]Õigusvõime
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilise isiku õigusvõime tähendab, et juriidilisel isikul on tsiviilõigused ja -kohustused. Õigusvõime alla kuuluvad kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on vaid inimesele omased. Õigusvõimet ei saa jagada.[2]
Teovõime
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Erinevalt füüsilisest isikust ei saa juriidilise isiku teovõimet piirata ning juriidilise isiku teovõime tekib õigusvõimega samal ajal. Teovõime keskseks mõtteks on juriidilise isiku tehingute tegemine, lõpetamine ja muutmine. Teovõime elluviimiseks on tähtis organite olemasolu.[9]
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Isikute või varade ühendust peetakse juriidiliseks isikuks arvates hetkest, mil ta on täitnud kõik juriidiliseks isikuks saamise eeldused. Juriidilise isiku staatust saab omistada üksnes seaduse alusel, st seadusest madalamal seisva õigusaktiga (nt määrus) ei saa omistada konkreetsele ühendusele juriidilise isiku staatust.[10]
Eraõiguslik juriidiline isik luuakse konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab, et asutajad on teinud tahteavalduse, mis vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine ei sõltu riigiasutuse kaalutlusotsusest, mis tähendab, et kui eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel on järgitud kõiki nõudeid, on riik kohustatud seda eraõiguslikku juriidilist isikut tunnustama.[10]
Avalik-õigusliku juriidilise isiku loob seadusandja, kes võtab konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse vastu.[10]
Peale eelkirjeldatud tunnuste on juriidilisel isikul teisigi isikule omaseid tunnuseid:
- nimi, mis eristab teda teistest isikutest;
- konkreetne organisatsioon (struktuur), mis väljendub organite süsteemis ning mille kaudu juriidiline isik teostab teovõimet;
- eesmärk, mida taotletakse või mille saavutamiseks tegutsetakse;
- üldine vastutusvõime;
- protsessiõigusvõime.[10]
Eraõiguslik juriidiline isik omandab arvates tema registrisse kandmisest ka ainukordse registrikoodi.[11]
Juriidilise isiku nimi, asukoht ja tegevuskoht
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilise isiku nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilisel isikul peab olema nimi, mis eristab teda teistest isikutest.[2] Nime eriliik on ärinimi, mille all ettevõtja tegutseb ning mis on ainult äriühingutel.[12] Kui avalik-õiguslike juriidilistel isikutel määrab nime seadusandja, mistõttu erinõudeid seatud pole, siis eraõiguslikel juriidilistel isikutel peab nimi vastama kahele kriteeriumile: eristatavus teistest nimedest ja mitteeksitavus.[13]
Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht
[muuda | muuda lähteteksti]Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht on üldjuhul selle juhatuse asukoht.[2] Asukoht määratakse põhimääruse või muu sarnase aktiga.[14]
Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on üldjuhul määratud ühingulepingus või põhikirjas.[2]
Asukohta ja aadressi tuleb eristada, sest aadress tähendab juriidilise isiku täpset postiaadressi, asukoht aga kohaliku omavalitsuse üksust.[14]
Juriidilise isiku tegevuskoht on tema alalise põhitegevuse koht.[2] See võib olla sama kui asukoht, kuid tegevuskoht peab olema määratud postiaadressi täpsusega. Tegevuskohti võib olla mitu ning need on tähtsad tavaliselt võlasuhetes.[15]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 252.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Tsiviilseadustiku üldosa seadus". Riigi Teataja. RT I, 22.03.2021, 8.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 Paul Varul (2010). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura.
- ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 258.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 5,0 5,1 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 260.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 261.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 256–257.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 257.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 264.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 270.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 271.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Äriseadustik Riigi Teataja, 4. jaanuar 2021, 46
- ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 275.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 14,0 14,1 Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve jt (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 276.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve (2012). Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura. Lk 277.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003.