Intervall (muusika)

See artikkel on
muusikateooria kategooriast.

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe. Helide intervall esitatakse sagedussuhtena või logaritmilisel skaalal tsentides. Helilaadi astmete intervall esitatakse astmelise suurusena astmetes või toonilise suurusena tervetoonides. Intervalle liigitatakse

suuruse järgi;
helide kooskõla omaduste järgi (näiteks konsoneerivateks või dissoneerivateks);
helide paiknemise järgi ka harmoonilisteks intervallideks (helid kõlavad üheaegselt) või meloodilisteks intervallideks (helid kõlavad üksteise järel);

Intervall on üks muusikalisi parameetreid.

Intervallid suuruse järgi

Helide intervall

Helide intervall esitatakse kas reaalarvude suhtena või logaritmilisel skaalal tsentides.

George Secor ja Dave Keenan on seoses sagitaalnoodikirja arendamisega pakkunud välja mikrointervallide liigituse

Mikrointervallide liigitus

Suuruste vahemik tsentides	Nimetus eesti keeles	Nimetus inglise keeles
0 - 1,807522933	skismina	schismina
1,807522933 - 4,499913461	skisma	schisma
4,499913461 - 11,73000519	kleisma	kleisma
11,73000519 - 33,38249264	komma	comma
33,38249264 - 45,11249784	väike diesis	small-diesis
45,11249784 - 56,84250303	diesis	(medium-)diesis
56,84250303 - 68,57250822	suur diesis	large-diesis
68,57250822 - 80,30251341	väike pooltoon	small-semitone
80.30251341 - 101.9550009	limma	limma
101.9550009 - 111.8774831	suur pooltoon	large-semitone
111.8774831 - 115.492529	apotome	apotome

Helilaadi astmete intervall

Helilaadi astmete suurus esitatakse kas astmelise ja toonilisena. Astmelise suuruse ehk astmemahu määrab diatooniliste astmete arv noodijoonestikul.

Astmelise suuruse nimetused pärinevad ladinakeelsetest järgarvudest.

suurus astmetes	intervalli nimetus	astme number eesti keeles	astme number ladina keeles
1	priim	esimene aste	primus
2	sekund	teine aste	secundus
3	terts	kolmas aste	tertius
4	kvart	neljas aste	quartus
5	kvint	viies aste	quintus
6	sekst	kuues aste	sextus
7	septim	seitsmes aste	septimus
8	oktav	kaheksas aste	octavus
9	noon	üheksas aste	nonus
10	deetsim	kümnes aste	decimus
11	undeetsim	üheteistkümnes aste	undecimus
12	duodeetsim	kaheteistkümnes aste	duodecimus
13	tertsdeetsim	kolmeteistkümnes aste	tertius decimus
14	kvartdeetsim	neljateistkümnes aste	quartus decimus
15	kvintdeetsim	viieteistkümnes aste	quintus decimus

Tooniline suurus ehk toonilis mahu määrab helikõrguste vahemik tervetoonides või pooltoonides.

Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks. Oktavist suuremaid intervalle nimatatakse liitintervallideks.

Diatoonilised intervallid

Pikemalt artiklis diatooniline intervall

Diatoonilised intervallid:

puhtad
- puhas priim 0tooni
- puhas kvart 2½ tooni
- puhas kvint 3½ tooni
- puhas oktav 6 tooni
väikesed
- väike sekund ½ tooni
- väike terts 1½ tooni
- väike sekst 4 tooni
- väike septim 5 tooni
suured
- suur sekund 1 toon
- suur terts 2 tooni
- suur sekst 4½ tooni
- suur septim 5½ tooni

Altereeritud intervallid

Pikemalt artiklis Altereeritud intervall

Altereeritud intervallid tekivad diatooniliste astmete altereerimise teel.

Enharmoonilised intervallid

Pikemalt artiklis enharmooniline intervall

Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid

Konsoneerivad intervallid on kõlalt rahulikud. Intervallide helid on omavahelises tasakaalus ja nagu sulaksid ühte. Dissoneerivad intervallid aga jätavad rahutu mulje. Intervallide helid nagu poleks tasakaalus, tekitades ebakõla ja tingides edasiliikumist (lahendust). Konsonantsi moodustavad helid on omavahel lähemas suguluses, dissonantside puhul on helid teineteisele võõramad, kaugemad. See on tingitud kahe heli osahelide enamast või kaugemast kokkulangemisest. Intervallide konsoneerivus sõltub seega kokkulangevate ülemhelide arvust, nende lähedusest põhihelile ja nende suhtelisest tugevusest.

Konsoneerivad intervallid on: puhas priim, puhas kvart, puhas kvint, puhas oktav, väike terts, suur terts, väike sekst ja suur sekst.

Kui hinnata intervalli laadilist (helirealist) nähtust, siis tunduvad puhas priim, puhas kvint ja puhas oktav helirea püsivate astmetena (priim - I + I aste, oktav - I + VIII (I) aste, kvint - I + V aste). Kuna nad ei määra helirea mažoorsust (mažoorne helirida) ega minoorsust (minoorne helirida), võib neid nimetada naturaalseteks konsonantsideks. Traditsiooniline muusikateooria nimetab neid täielikeks konsonantsideks, kuna ülemhelide reas tekivad need intervallid keele niisuguste osade võnkumisest, mis on omavahel lihtsamates arvulistes suhetes (puhas priim = 1:1, puhas oktav = 1:2, puhas kvint = 2:3, puhas kvart = 3:4).

Puhtaiks on hakatud neid nimetama sellepärast, et nenede suurus ei ole varieeritav. Kui võrrelda osahelide reas tekkinud suhteid vastavate suhetega tempereeritud häälestuses, siis ei ole erinevust 1. ja 2. osahelil, mis tekitavad priimi ja oktavi. Erinevus on minimaalne 3. osahelil, mis võimaldab kvindi ja kvardi tekkimist.

Puhaste intervallide paralleelliikumine klassikalises mitmehäälsuses (harmoonias ja polüfoonias) ei ole võimalik. Puhas kvart mõjub täieliku konsonantsina ainult akordis ülemiste häälte vahel (e - g - c), kuna kahehäälsuses ja akordi madalamast helist moodustatuna mõjub ta tunglevalt ja vajab lahendamist (harmoonias K₆₄).

Dissoneerivad intervallid on: väike septim, suur sekund,suur septim, väike sekund, vähendatud kvint, suurendatud kvart ning teised suurendatud ja vähendatud intervallid. Harmoonilistes järgnevustes nõuavad nad lahendust.

Püsivad ja kulgevad intervallid

Nii nagu üksikud helirea astmed, võivad ka intervallid helireas olla püsivad või kulgevad ehk püsimatud. Mažooris ja minooris on püsivad intervallid need, mis moodustuvad ainult püsivaist astmeist s.o. toonika kolmkõla helidest. Konsonantsid, mis koosnevad kahest kulgevast või ühest püsivast ja ühest kulgevast astmest on kulgevad intervallid. Kulgevad intervallid on tunglevad ja liiguvad püsivaisse intervallidesse (lahenevad helirea astmete kulgevuse printsiibil). Intervalli kulgevust või püsivust võib määrata vaid kindlas helireas või helistikus. Nii võib üks ja sama intervall olla ühes või mitmes helistikus püsiv, teistes aga kulgev. Dissoneerivad intervallid on alati kulgevad ja nõuavad igal juhul lahendust.

Intervallide pöörded

Pikemalt artiklis Pööre (muusika)

Intervalli pöördeks nimetatakse intervalli helide ümberasetust üksteise suhtes.

Intervalli pööre (pöördintervall) tekib tema ühe heli viimisest oktavi võrra üles või alla.

Kõik konsoneerivad intervallid pöörduvad konsoneerivateks, kõik dissoneerivad intervallid pöörduvad dissoneeruvateks. Suured intervallid pöörduvad väikesteks ja väikesed intervallid pöörduvad suurteks. Vähendatud intervallid pöörduvad suurendatud intervallideks ja vastupidi.

Altereerimine muudab iga intervalli kas suurendatuks või vähendatuks. Kahekordne alteratsioon muudab iga intervalli kas kahekordselt suurendatuks või kahekordselt vähendatuks.

Intervalli tähistus

Intervalle tähistatakse numbritega. Olenevalt noodist (eesti või võõrkeelne kirjandus) on tähistus erinev. Eestis kasutatakse tähe ees tähte v (väike), s (suur), > (vähendatud), < (suurendatud). Inglise nootides lisatakse numbri ette (bemoll) või (diees).

Tähis	Nimetus	Pooltoone	Näide
1	puhas priim	0
2	väike sekund	1
2	suur sekund	2
3	väike terts	3
3	suur terts	4
4	puhas kvart	5
4 / 5	suurendatud kvart vähendatud kvint	6	C - Ges
5	puhas kvint	7
5 / 6	suurendatud kvint väike sekst	8	C - Gis
6	suur sekst	9
7	väike septim	10
7	suur septim	11
8	puhas oktav	12

Intervallide tabel

Oktavi piires intervallid põhihelist üles:

põhiheli	Priim	Väike sekund	Suur sekund	Väike terts	Suur terts	Kvart	Vähendatud kvint	Kvint	Suurendatud kvint	Sekst	Väike septim	Suur septim
F	F	G♭	G	A♭	A	B	C♭	C	C♯	C♯ /D	E♭	E
C	C	D♭	D	E♭	E	F	G♭	G	G♯	A♭ /A	B	H
G	G	A♭	A	B=H♭	H	C	D♭	D	D♯	E♭/E	F	F♯
D	D	E♭	E	F	F♯	G	A♭	A	A♯	B / H	C	C♯
A	A	B	H	C	C♯	D	E♭	E	F	F / F♯	G	G♯
E	E	F	F♯	G	G♯	A	B /H♭	H	H♯	C / C♯	D	D♯
H	H	C	C♯	D	D♯	E	F♭	F♯	G =F♯♯	G / G♯	A	A♯
F♯ / G♭	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F
C♯ / D♭	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C
G♯ / A♭	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G
D♯ / E♭	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D
A♯ / B	A♯ / B	H	C	C♯ / D♭	D	D♯ / E♭	E	F	F♯ / G♭	G	G♯ / A♭	A

Muud intervallid

Peale diatooniliste intervallide on veel terve rida intervalle, mis võivad tuleneda helide füüsikalistest omadustest, häälestussüsteemide eripäradest, muusikakultuuri või traditsiooni eripäradest jmt.

Vaata ka

Intervallide loend

Välislingid