Hirvlased
| Hirvlased | |
|---|---|
 Põder | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Hirvlased Cervidae Goldfuss, 1820 |
| Tüüpperekond | |
|
Hirv Cervus Linnaeus, 1758 | |
Hirvlased (Cervidae) on sõraliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Hirvlasi elab praegusajal 53 liiki, kes jagunevad kolme alamsugukonda kokku 18 perekonnaga.
Maailma kõige väiksem hirvlane on Lõuna-Ameerikas elav põhja-puduhirv (Pudu mephistophiles), kelle turjakõrgus on 32–35 cm. Kõige suurem hirvlane on põder, kelle turjakõrgus on 3,4 meetrit.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Hirvlaste looduslik levila hõlmab suure osa Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Aafrikas esinevad nad ainult mandri loodeosas, Mustas Aafrikas neid pole. Hirvlased elavad paljudes erinevates bioomides.
Neid on introdutseeritud muuhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Uus-Guineale ja mõnele Kariibi mere saarele.
Hirvlased Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis elab pärismaisena 2 liiki hirvlasi – põder ja metskits, ning 3 liiki introdutseeritutena (võõrliikidena) – punahirv, tähnikhirv ja kabehirv.
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]- Alamsugukond Capreolinae (Uue Maailma hirvlased)
- perekond Alces – üks liik
- perekond Blastocerus – üks liik
- perekond Capreolus – kaks liiki
- perekond Hippocamelus – kaks liiki
- perekond Mazama – üheksa liiki
- perekond Odocoileus – kolm liiki
- perekond Ozotoceros – üks liik
- perekond Pudu – kaks liiki
- perekond Rangifer – üks liik
- Alamsugukond Cervinae (Vana Maailma hirvlased)
- Sugukond Hydropotinae
- perekond Hydropotes – üks liik