Hippolyte Bayard

Hippolyte Bayard
Sünniaeg	20. jaanuar 1801
Surmaaeg	14. mai 1887 (86-aastaselt)
Amet	fotograaf, leiutaja

Hippolyte Bayard (20. jaanuar 1801 Oise, Breteuil-sur-Noye – 14. mai 1887 Nemours) oli prantsuse fotograafia pioneer ja leiutaja.

Bayardi positiivmeetod

Bayardi loodud tehnika seisneb hõbedasoolaga (AgCl) kaetud paberi valgustamises, mis muutub valguse toimel mustaks. Pärast kaaliumjodiidis (KI) immutamist on paber valmis fotokaameras kasutamiseks. Pärast pildistamist pannakse paber naatriumtiosulfaadi (toimib kui kinniti) vanni ning kuivatatakse. Tulemuseks on unikaalne positiiv, foto, mida ei ole võimalik paljundada. Kuna hõbedasoolaga töödeldud paberi valgustundlikkus on nõrk, siis säriaeg on umbes 12 minutit. Seetõttu on see sobilik eelkõige liikumatute objektide pildistamiseks. Inimestel paluti fotografeerimise ajal silmad sulgeda, sest silmade pilgutamine oleks tekitanud kummitusliku välimuse.

Tegevus fotograafia vallas

Autoportree, 1863

Bayard olevat saavutanud paberfoto positiivprotsessiga edu enne Louis Daguerre'i, kuid François Arago veenis teda ootama. Arago oli Daguerre'i sõber ja sponsor, samuti ka Prantsuse Teaduste Akadeemia (Académie des sciences) president. Seetõttu jõudis Daguerre Bayardist ette. Viimane esitles oma leiutist 24. veebruaril 1840 Prantsuse Teaduste Akadeemias ning sai vaid natuke raha, et osta endale uuem tehnika. Samuti oli ka juba liiga hilja tema leiutise jaoks – dagerrotüüp oli endiselt populaarne ning kalotüüp kogus populaarsust. Selline ebaõiglus ajendas teda looma teost "Luuletus" ("Poème"), ka "Uppunud mees", millega pani ta aluse poliitilise protesti fotograafiale ning näitas, et fotograafia ei kujuta alati tegelikkust. Ta valmistas autoportree, kus nägi välja kui uppunu. Foto tagaküljele kirjutas luuletuse:

„

Surnukeha, mida te siin näete on härra Bayard, teile praegu näidatava protsessi looja. Nii palju kui mina tean, töötas see väsimatu eksperimenteerija oma avastuse kallal ligi kolm aastat. Valitsus, kes on olnud nii helde härra Daguerre'iga, on keeldunud aitamast härra Bayardi, ning see õnnetusehunnik uputas end. Oh neid inimelu keerdkäike..!..Ta on olnud surnukuuris mitu päeva, kuid keegi ei ole teda tuvastanud ega talle järgi tulnud. Daamid ja härrad, minge parem edasi solvamata oma lõhnataju, sest nagu te näete, on härrasmehe nägu ning käed on lagunemas.

“

Vabatõlge inglise keelest.

Uppunut kujutav autoportree (1840)

Bayard korraldas teadaolevalt esimese avaliku fotonäituse 24. juunil 1839. aastal, kus ta esitles 36 fotot. Tulu läks Martinique'i maavärina ohvritele.

Alates 1845. aastast hakkas ta kasutama kalotüüpia meetodit.

Prantsuse Kunstide Akadeemia (Académie des Beaux-Arts) nägi tema meetodi eelisena paberil positiivi. 1851. aastal paluti tal pildistada projekti "Mission Héliographique" raames olulisi prantsuse arhitektuurimälestisi ja skulptuure. Selle käigus pakkus Bayard välja kahe negatiivi kombineerimise – taeva ja hoone, et luua paremat fotot. Seda tehnikat hakati laialdasemalt kasutama 1850. aastatel.

1851. aastal oli Bayard Société Héliographique'i ja 1854. aastal Prantsuse Fotograafia Seltsi (Société Francaise de Photographie) asutajaliikmeks. Oma panuse andis ta ka fotograafia- ja teadusajakirja La Lumière. 1860–1866 pidas Bayard koos illustraator Bertalliga ka fotostuudiot, kus nad tegelesid peamiselt visiitkaartfotodega. Oma panuse eest prantsuse fotograafiasse autasustati teda 1864. aastal Légion d'honneuri ordeniga.

Pildistamisteemad

Bayardi üheks meelepärasemaks pildistamisteemaks oli Pariis ja selle dünaamiline kasv. Ta fotod väljendavad positiivset vaadet arengule ning on arvatavasti mõjutatud Saint-Simoni filosoofiast. Ta pildistas ka fotolavastusi, portreesid ja vaikelu. Oma aiaseerias kujutab ta end aedniku ehk loojana, mida võib mõista kui metafoori tema rollile fotograafia leiutamisel.