Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Ajalugu

Keltide asualana

Gallia Cisalpina asus Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asuv".
Gallia Transalpina asus enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asuv".

Kuni 1. sajandi keskpaigani eKr oli Gallia keltide asuala, mis oli killustatud umbkaudu 80 alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.

Rooma Gallia

Pikemalt artiklis Rooma riik, Rooma provintsid

Lõunaosa, Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2. sajandi eKr alguses, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Cisalpina provints loodi 203 eKr. Selle keskuseks oli Mutina (tänapäeva Modena).

Teises Puunia sõjas (218–202 eKr). kui 218 eKr ületas Hannibal suure väega Ebro jõe ja tungis roomlastele ootamatult üle kahe massiivse mäestiku (Püreneed ja Alpid) Itaalia aladele, oli Hannibali vägedes lisaks kartaagolastele ka gallid.

2. sajandil eKr pöördus Provence´i Massalia rahvas Rooma poole abipalvega liguuride vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral; aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu Genova lähistel, aastal 154 eKr alistas Rooma konsul Optimus oxybiid ja decietid, kes ründasid Antibes't ja aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremonti kõrvale uue linna, Aquae Sextiae, hilisem Aix-en-Provence. Aastal 118 eKr asutasid nad Narbonne'i ja 121 eKr moodustati Alpide taga, Lõuna-Gallias Gallia Narbonensise provints (Septimaania ja Languedoci alad, Sevennide mäestikust Alpideni).

Taga-Gallia (Gallia Transalpina, hilisem Gallia Narbonensis, 120 eKr). Keskus Narbo Martius, hiljem sai Arles Gallia Narbonensise provintsi tähtsamaks linnaks.
Ees-Gallia (Gallia Cisalpina, 81 eKr)

Gallia sõjad

Pikemalt artiklis Gallia sõjad

Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. 52 eKr toimunud Avaricumi lahingus said Gallid roomlastelt lüüa, Gergovia lahingus võitsid gallid roomlasi, kuid Alesia lahingus said gallid roomlastelt lüüa.

Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. aastal).

Vana-Rooma keiser (27 eKr–14 pKr) Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks, mille keskuseks oli Lugdunum (Lyon):

Akvitaania (Gallia Aquintia) lõunas;
Gallia Lugdunensis keskel;
Gallia Belgica põhjas.

Frangi riigis

3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale ja hõivasid pärast Lääne-Rooma riigi lagunemist suure osa Galliast. Rooma impeeriumi järglasriik, mille keskus asus tänapäeva Soissonsis, langes 486. aastal frankide kätte, kui Chlodovech I alistas liitlaste abiga Soissonsi lahingus Põhja-Gallias asunud Rooma väepealiku Syagriuse ning allutas nii oma võimule enamiku Loire'i jõest põhja poole jäävatest, Põhja-Gallia aladest.

500. aastal läbi, kuid järgnevalt ta 507. aastal purustas Chlodowech läänegoodid Vouillé lahingus, Lõuna-Gallias ja haaras kontrolli Akvitaanias. Läänegootide kuningas Alarich II tapeti lahingus ja läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Chlodovech liitis oma riigiga enamiku Akvitaaniast ja läänegootide riigi pealinna Toulouse. 5. sajandi lõpus ja 6. sajandi alguses haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla ning Chlodovech I pani aluse Frangi kuningriigile. Frankide vallutused viisid Gallia germaani kultuuriruumi.

Vaata ka