Gaeli jalgpall

Gaeli jalgpall ehk iiri jalgpall (iiri keeles: Peil, Peil Ghaelach või Caid) on teatud tüüpi jalgpall, mida mängitakse peamiselt Iirimaal. Koos hurling 'uga on gaeli jalgpall üks vaadatumaid ja publikurohkemaid spordialasid Iirimaal. Arvatakse, et see pärineb vanast Iiri jalgpallist (Caid), mida on esmamainitud aastal 1537. 1887. aastal sai mäng aga tänapäevase kuju. Gaeli jalgpall on üks neljast Gaeli sportmängust.

Gaeli jalgpalli mängitakse kahe 15-liikmelise meeskonna vahel ristkülikukujulisel muruväljakul, kus väljaku mõlemas otsas on H-kujulised väravad. Mängijate peamine eesmärk on lüüa või visata pall vastaste väravasse. Võidab see meeskond, kellel on mängu lõpus rohkem punkte.

Palli toimetatakse platsil edasi kas seda kandes, söötes või visates meeskonnakaaslasele või solodes (lastes pallil käest kukkuda ja siis varbaga endale uuesti kätte lüües).

Mänguväljak

Tavaline mänguväljak on ristkülikukujuline muruplats, mis on 130–145 meetrit pikk ja 80–90 meetrit lai. H-kujulised väravad, mille alumine osa on tahapoole eenduv ja kaetud võrguga, asuvad platsi mõlemas otsas. Väljaku jooned märgitakse 13 m, 20 m ja 45 m kaugusele mõlema väljakupoole otsajoonest. Vastavalt GAA (Gaelic Athletic Association) reeglitele võib nendel väljakutel mängida ka hurlingut. Alla 14-aastased kasutavad väiksemate mõõtmetega väljakuid ja väravaid.

Mänguaeg

Mäng kestab klubide tasandil 60 minutit, mis on jagatud kaheks 30-minutiseks poolajaks. Riiklikul maakondade vahelistel meistrivõistlustel on mänguaeg 70 minutit (poolaeg 35 minutit). Viigi puhul mängitakse kordusmäng või lisaaeg. Lisaaeg kestab 20 minutit (kaks 10-minutist poolaega).

Meeskond

Meeskond koosneb viieteistkümnest mängijast (väravavaht, 2 äärekaitsjat, keskkaitsja, 3 poolkaitsjat, 2 keskvälja, 3 ründavat keskvälja, 2 ääreründajat ja ründaja), lisaks 15 vahetusmeest, kellest mängu jooksul võib kasutada viit. Mängijad on nummerdatud 1–15-ni, alustades väravavahist. Väravavahil peab olema seljas teistest erinevat värvi vorm.

Pall

Gaeli jalgpalli mängitakse nahast palliga, mis sarnaneb paljuski jalgpalli palliga, kuid on raskem. Gaeli jalgpalli pallil pole ka viisnurkseid ega kaheksanurkseid õmblusi, mis on iseloomulikud jalgpallipallile. Horisontaalsed õmblused meenutavad välimuselt hoopis võrkpallipalli. Palli võib jalaga lüüa või kätega sööta. Käega söötmine on palli löömine rusikasse surutud käe pöidlapoolse osaga.

Reeglite järgi ei tohi:

palli otse maast kätega üles võtta;
palli visata;
palli põrgatada kaks korda järjest;
palli kandes astuda üle nelja sammu järjest ilma, et ei oleks vahepeal palli põrgatatud või solotud (pall tuleb lüüa endale kätte tagasi);
palli endale ette mängida (visata pall üle vastase pea, temast mööda joosta ja siis uuesti kinni püüda);
palli käega väravasse sööta (samas võib palli õhust käega väravasse lüüa);
palli saades mänguvahendit käest kätte vahetada;
ründaja olla väikse ruudu sees momendil, kui pall siseneb alasse (ruudureegel, sarnane jalgpalli suluseisuga).

Punktiarvestus

Kui pall lendab läbi H-kujulise värava põiklati ülemise osa ja otsakohtunik tõstab valge lipu on meeskond kirja saanud ühe punkti. Kui pall lüüakse, aga põiklati alla ja otsakohtunik tõstab rohelise lipu, on löödud värav, mis on väärt kolme punkti. Punktiarvestust peetaksegi {väravaid kokku}-{punkte kokku}. Väravat kaitseb väravavaht.

Kaitsmine ja takistamine

Vastasmeeskond üritab palliga mängijat iga hinna eest takistada edasi liikumast. Lubatud võtted mida kasutatakse on karmimad, kui jalgpallis, kuid vähem julmemad, kui ragbis. Tihti öeldakse, et takistamise reeglid on liiga ebamäärased, sest annavad kohtunikele palju tõlgendamisvõimalusi.

Õlaga nügimine ja palli käest äralöömine on lubatud, kuid on keelatud:

vastast mõlema käega tõugata,
vastast lükata,
vastast lüüa,
vastast särgist tõmmata,
viset jalgadega takistada,
vastasele libisedes jalgadesse sisse sõita (sliding tackle),
vastast jalgadest maha tõmmata,
puudutada väravavahti, kui ta on väikses ruudus,
vastasel palli käest välja väänata.

Kohtunikud

Gaeli jalgpalli kohtumisi jälgib 8 kohtunikku:

üks peakohtunik,
kaks äärekohtunikku,
platsiäärne ametnik,
neli otsajoonekohtunikku (2 kummaski platsi otsas).

Peakohtuniku ülesandeks alustada ja lõpetada mäng, panna kirja mängus löödud punktid, anda karistus ja/või vabalööke, karistada mängijaid ning, kui vaja, neid platsilt minema saata.

Äärekohtunike ülesandeks on aidata peakohtunikku, kui mänguvahend läheb üle küljejoone, näidates kuhu poole tuleb palli edasi mängida.

Platsiäärse ametniku ülesandeks on korraldada mängijate vahetused andes nendest elektroonilise tablooga märku ka teistele, märkida üles mänguseisakud (peakohtunik annab talle märku, millal ta mängu peatab).

Otsakohtunike ülesandeks on märkida ära ja kinnitada punkti saamise üritused. Märkide abil annavad nad peakohtunikule teada kas: pall läks mööda (laiutavad käsi), tuleb 45 m löök (tõstavad ühe käe), löödi punkt (tõstavad valge lipu), ruudureegel (ristavad mõlemad käed), löödi värav (tõstavad rohelise lipu).

Kõik kohtunikud peavad kohe mängu peakohtunikule teatama, kui neil jäi mõni mängija tehtud viga märkamata. Peakohtunik võib teiste kohtunike otsuseid tühistada.

Gaeli jalgpall Eestis

Eestis tegutseb ametlikult gaeli jalgpalli klubi MTÜ Estgaels.

Välislingid