Donato Bramante

Donato Bramante

Donato Bramante (Donato d'Angelo di Pascuccio) (u 1444 – 11. märts 1514) oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik.

Elulugu

Bramante arvatakse olevat sündinud Urbino lähedal Fermignanos, mis tollal kandis Monte Asdrualdo nime. Urbino õukond oli 1460. aastate Itaalias silmapaistvalt kultuuri- ja kunstilembene.

Donato tegutses arvatavasti Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel. Laurano lisas lossile, milles elas Federico da Montefeltro, sammashoovi ja muudki, mis meenutas antiikstiili.

1474. aasta paiku asus Bramante Milanosse, kus hoonete ehitamisel oli juurdunud tava kasutada gooti stiili. Hertsog Ludovico Sforza võttis ta 1476 sisuliselt õukonnaarhitektiks. Seal rajas ta hulgaliselt vararenessanss-stiilis ehitisi, näiteks 1482–1486 töötas ta Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruumi ehitusel. Apsiidi jaoks polnud piisavalt ruumi, sellepärast kasutas Bramante reljeefi ja maalikunsti, et jätta mulje, nagu oleks apsiid olemas. Tema tähtsaim teos on Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum (1492–1499). Bramante tegevus avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule.

Aastal 1499 oli Bramante sunnitud Milanost lahkuma, sest Prantsusmaa sõjavägi ajas tema patrooni Sforza Milanost minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaele Riario. Seal tutvus ta kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II. Seal valmis tema kavandite järgi 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata.

Looming

Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tõenäoliselt tema läbikäimine Leonardo da Vinciga.

Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised.