Alfred Grünwald

Alfred Grünwald (16. veebruar 1884 Viin – 24. veebruar 1951 New York) oli Austria libretist.

Alfred Grünwaldi büst

Eluloolist

Alfred Grünwald sündis Budapestist Viini elama asunud juudist mütsivabrikandi Moritz Grünwaldi ja tema naise Emma pojana. Õppis Viini reaalgümnaasiumis. Töötas esialgu isa ettevõttes ja laulis Viini teatrite koorides. Seejärel tegutses teatriagendina ja teatrikriitikuna ajakirja Neues Wiener Journal juures.

Alates 1907. aastast pidas Grünwald vabakutselise libretisti ametit. Alustas 20. sajandi alguses koostööd näitleja ja kirjaniku Julius Brammeriga, kellega kirjutas kahasse esialgu lühilugusid varietee- ja draamateatritele ning ühevaatuseliste teoste tekste. Nendel kirjatöödel oli menu. 1911. aastal Robert Winterbergi operetile "Die Dame in Rot" ('Daam punases') kirjutatud libreto käivitas väga tulemusliku koostöö operettide loomisel.

Operetilibretist

Grünwald kirjutas aastatel 1907–1951 libreto 42 operetile, millest suurem osa valmiski koostöös Brammeriga ning hilisema partneri Fritz Löhner-Bedaga. Loomingu hulgas oli arvukalt esimese maailmasõja järel suurt publikumenu pälvinud teoseid. Grünwald tegi koostööd peaaegu kõigi 20. sajandi esimese kolmandiku väljapaistvate Viini ja Berliini koolkonna operetiheliloojatega, kelle hulka kuulusid Pál Ábráham, Leo Ascher, Edmund Eysler, Leo Fall, Imre Kálmán, Ferenc Lehár, Robert Stolz, Oscar Straus jt. Ta paistis silma selle poolest, et põimis operettide faabulasse aktuaalseid sotsiaalseid probleeme, mida hilisemates lavastustes oli vaja alati asendada, kuna muidu poleks publik nendest kalambuuridest aru saanud.

Alfred Grünwaldi memoriaaltahvel Viini Kolingasse 4 majal

Emigreerumine USA-sse

Natside võimuletuleku järel põgenes Grünwald oma juudi päritolu tõttu Saksamaalt Pariisi ja sealt USA-sse, kus kirjutas tekste lööklauludele ja tegi ameerikapäraseks saksa sõdurilaule. Ta töötas teatriagentuuridele ümber oma seniseid operetilibretosid, et neid teoseid saaks esitada Broadway teatrites. Kirjutas ka lühijutte ja teatriarvustusi. Oli Ameerika Heliloojate, Autorite ja Kirjastajate Ühingu (American Society of Composers, Authors and Publishers, ASCAP) liige. Grünwald sai USA kodakondsuse.

Operetitekste (koostöös Brammeriga, kui pole teisiti märgitud)

• "Fräulein Sherlock Holmes" (helilooja Criketown, 1907),
• "Die grüne Redoute" (Ascher, 1980),
• "Die lustigen Weiber von Wien" (Stolz, 1908),
• "Elektra" (Laszky, 1909), "Georgette" (Laszky, 1910),
• "Vindobona, du herrliche Stadt" (Ascher, 1910, muudetud redaktsioon pealkirjaga "Hoheit tanzt Walzer", 1912),
• "Das goldene Strumpfband" (Ascher, 1911),
• "Die Dame in Rot" (Winterberg, 1911),
• "Das Damenparadies" (R. Fall, 1911),
• "The Dancing Viennese" (O. Straus, 1912),
• "Die ideale Gattin" (Lehár, 1913, muudetud redaktsioon "Die Tangokönigin", 1921),
• "Die lachende Ehemann" (Eysler, 1913),
• "Die schöne Schwedin" (Winterberg, 1915),
• "Die Kaiserin" (Fall, 1916),
• "Die Rose von Stambul" (Fall, 1916),
• "Bruder Leichtsinn" (Ascher, 1917),
• "Dichterliebe" (Stern, 1919),
• "Der letzte Walzer" (O. Straus, 1920),
• "Das Sperrsechserl" (koos R. Blumiga, Stolz, 1920),
• "Die Bajadere" (Kálmán, 1921),
• "Mädi" (koos L. Sterniga, Stolz, 1923),
• "Die Perlen der Cleopatra" (Straus, 1923),
• "Gräfin Mariza" (Kálmán, 1924),
• "Die Zirkusprinzessin" (Kálmán, 1926),
• "Die gold’ne Meisterin" (Eysler, 1927),
• "Die Herzogin von Chicago" (Kálmán, 1928),
• "Marietta" (O. Straus, 1929),
• "Das Veilchen vom Montmartre" (Kálmán, 1930),
• "Viktoria und ihr Husar" (koos Löhneri ja Földesiga, Ábrahám, 1930),
• "Die Blume von Hawaii" (koos Löhner-Beda ja Földesiga, Ábrahám, 1931),
• "Venus in Seide" (koos Herzeriga, Stolz, 1932),
• "Ball im Savoy" (koos Löhner-Bedaga, Ábrahám, 1932),
• "Eine Frau, die weiss, was sie will" (Straus, 1932),
• "Märchen im Grand Hotel" (koos Löhner-Bedaga, Ábrahám, 1934),
• "Die verliebte Königin" (koos Löhner-Bedaga, Brodsky, 1934),
• "Dschainah" (koos Löhner-Bedaga, Ábrahám, 1935),
• "Das Walzparadies" (O. Straus, 1935),
• "Roxy und ihr Wunderteam" (koos Weigeliga, Ábrahám, 1937),
• "Polnische Hochzeit" (koos Löhner-Bedaga, Beer, 1937),
• "Mr Strauss goes to Boston" (muusikaline komöödia, koos Brentano, Levinsoni ja Souriga, Stolz, 1945),
• "Božena" (O. Straus, 1952),
• "Arizona Lady" (koos Beeriga, Kálmán, 1954),
• "Fiesta" (koos Beeriga, Cardona, 1955).