Adrenaliin

Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C₉H₁₃NO₃) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on adrenergiline monoamiin, mida toodavad neerupealised.

Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski.

Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega α ja β.

α-adrenoretseptor
- α₁-adrenoretseptor
  - α_{1A, B ja D}-adrenoretseptor
- α₂-adrenoretseptor
  - α_{2A, B, C ja D}-adrenoretseptor

β-adrenoretseptor
- β_{1, 2 ja 3}-adrenoretseptor

Laias laastus võib öelda, et α-adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, β₂-adrenoretseptorid on aga adrenaliinile umbes 100 korda tundlikumad kui noradrenaliinile.

Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitu organismi mõjutavat toimet. See suurendab südame löögisagedust ja löögimahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos ning laiendab arterioole lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset, suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju.

Vaata ka

Noradrenaliin