Acheuli kultuur

Kiviaeg See kast: vaata redigeeri
↑ Enne inimest (Pliotseen)
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Vanem paleoliitikum Olduvai kultuur Acheuli kultuur Clactoni kultuur Keskmine paleoliitikum Moustier' kultuur Noorem paleoliitikum Châtelperroni kultuur Aurignaci kultuur Gravette'i kultuur Solutré kultuur Madeleine'i kultuur Hamburgi kultuur Mesoliitikum Ertebølle kultuur Maglemose kultuur Neoliitikum (Noorem kiviaeg) Ḩalafi kultuur (Sumer) Hassuni kultuur (Sumer) ‘Ubaydi kultuur Uruki kultuur Paelkeraamika kultuur Vaiehitiste kultuur Nöörkeraamika kultuur
↓ Pronksiaeg

Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur, mis järgnes Abbeville'i kultuurile.

Kultuur on saanud nime leiukoha Saint-Acheuli (Põhja-Prantsusmaa, praegu Amiensi eeslinn) järgi.

Acheuli kultuuri kandjad olid inimlased, kes kasutasid kivist tööriistu, sealhulgas pihukirvest. Acheuli kultuurile omane põhiline uuendus oli see, et pihukirveid hakati täksima mõlemast otsast, nii et saadi kahe teraga riistad.

Acheuli kultuuri tööriistad olid palju kavalamad ja tõhusamad kui Olduvai kultuuri omad. Kasutusel olid mitmed uued materjalid ning tehnoloogiad, mis nõudsid ettemõtlemist.

Kasutatav kivi oli hästi murtav, näiteks kaltsedon, jaspis, ränikivi, kvartsiit.

Acheuli kultuuri tööriistad andsid tõhusalt võimaluse jahti pidada ja end kiskjate eest kaitsta. Nii sai inimene võrdväärseks suurimate kiskjatega.

Arvatakse, et Acheuli kultuurile omasele tehnikale pani alguse Homo erectus varases paleoliitikumis või keskmise paleoliitikumi alguses, kuigi seda kasutasid ka kromanjoonlased ja neandertallased, kes kuulusid liiki Homo sapiens.

Acheuli kultuur levis paleoliitikumi algupoolel üle Euroopa, Aafrika ja Aasia. Selle õitseaeg oli umbes 400 000 kuni 100 000 aastat tagasi Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias.

Acheuli kultuuri esindajad olid kütid-korilased, kes elasid ürgkogukondadena koobastes ja vabas õhus. Nad oskasid ehitada keerukaid ulualuseid. Paljude uurijate arvates võtsid nad kasutusele tule.