iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: https://et.wikipedia.org/wiki/A.E.I.O.U
A.E.I.O.U – Vikipeedia Mine sisu juurde

A.E.I.O.U

Allikas: Vikipeedia
Miniatuur kuningas Friedrich IV käsiregistratuuris.

A.E.I.O.U või AEIOU oli Habsburgide deviis, mille Saksa-Rooma keiser Friedrich III laskis oma nimemärgina kanda oma lauanõudele, oma vapile ja ehitistele, nagu näiteks Wiener Neustadti linnus, Linzi loss, Grazi toomkirik ja Grazi linnus. Erthertsoginna Maria Theresia ajal hakkas seda kandma ka vastasutatud sõjaväeakadeemia (Theresia Sõjaväeakadeemia). See ehib praegugi Theresia Sõjaväeakadeemia vappi ja selle lõpetajajate (noorohvitseride) pitsersõrmuseid.

Tõlgendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Juba Friedrichi kaasaegsed – nagu näiteks Conrad Grünenberg umbes 1480 – tegelesid nende märkide tõlgendamisega.[1] Ajaloolane Alfons Lhotsky on kokku pannud 86 tõlgendust üle 300 teadaoleva tõlgenduse hulgast. Mõned neist on niisugused:

  • Austriae est imperare orbi universo (Austriale on [määratud] valitseda kogu maailma)
  • Austria erit in orbe ultima (Austria jääb maailma viimasena)
  • Austria est imperium optime unita (Austria on parimal moel ühendatud keisririik)
  • Augustus est iustitiae optimus vindex (keiser on parim õigluse kaitsja)
  • Alles Erdreich ist Österreich untertan (kogu maailm allub Austriale; 16./17. sajand)
  • Austria est imperatrix omnis universi (Austria on kogu maailma valitseja)
  • Kui Viin oli Ungari kuninga Mátyás I okupatsiooni all (1485), kasutasid viinlased järgmist tõlgendust: aller erst ist Österreich verloren'[2]
  • Eugen Rosenstock-Huessy (1888–1973) pakkus 1951 tõlgenduset: Austria Europae Imago, Onus, Unio (Austria, Euroopa võrdpilt, koorem, ühinemine).
  1. Conrad Grünenberg: Wappenbuch (umbes 1480), lk 7: All er ist Österreich vntertann või All ere ist ob vnns. Abbildung
  2. Le Guide Vert - Der grüne Reiseführer (Michelin), Vienne (prantsuskeelne väljaanne), 2007, lk 156