1935
Ilme
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1931 |
1932 |
1933 |
1934 |
1935
| 1936
| 1937
| 1938
| 1939
| ►
| ►►
1935. aasta (MCMXXXV) oli 20. sajandi 35. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. veebruar – Soome riigimajanduskomitee pidas esimese istungi.
- 26. veebruar – šoti leiutaja Robert Watson-Watt demonstreeris esimest kasutuskõlblikku radarit.
- 28. veebruar – USA keemik Wallace Carothers leiutas nailoni.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. märts – Hermann Göring pani aluse natsliku Saksa õhujõududele – Luftwaffele.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. aprill – patenteeris Šoti füüsik Sir Robert Watson-Watt radari tööpõhimõtte (radio detection and ranging).
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 28. juuni - Ameerika Ühendriikide biokeemik ja viroloog Wendell Meredith Stanley teatas, et kristallvormina on eraldatud esimene viirus, millega sai alguse käsitlus viirustest kui molekulidest, mis põhjustavad haigusi.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 30. juuli – ilmus esimene "Penguini" sarja paberköites raamat (André Maurois' "Ariel"), mis vallandas revolutsiooni raamatuköitmises.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 15. september – Nürnbergi seadusega võeti juutidelt kodakondsus, taastati getod ning kuulutati haakristilipp Saksamaa ametlikuks lipuks.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
November
[muuda | muuda lähteteksti]Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus"[1].
- 2. jaanuar – Tallinnas algas 3. jaanuarini kestnud II rahvusliku kasvatuse kongress[1].
- 4. jaanuar – olümpiavõitjast maadleja Eduard Pütsep asus Riias tööle Läti riikliku maadlustreenerina[2].
- 5. jaanuar – registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri; liidu esimeheks sai Voldemar Puhk[2].
- 9. jaanuar – Paul Keres tuli 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks[2].
- 10. jaanuar – endine Jäneda mõisa valitseja Kustas Tonkmann mõisteti omastamise eest pooleteiseks aastaks vangiroodu, kuid Riigikogu liikmena jäi vabadusse.
- 12. jaanuar – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32[2].
- 17. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsusjuhtide koosolekul kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu.
- 19. jaanuar – Türi linnavalitsus astus ametisse.
- 20. jaanuar – lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus kiiruisutamises, mille Läti võitis tulemusega 444,89:461,07. Eesti parim oli Aleksander Mitt, kes sai 500 meetri distantsil teise koha[2].
- 22. jaanuar – Rio de Janeiros Fluminense staadionil toimus poksimatš Ervin Klausneri ja itaallasest eksmaailmameistri Primo Carnera vahel. Üritusest võttis osa 50 000 pealtvaatajat. Matši võitis 5. raundis itaallane[2].
- 22. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kiitis heaks Karl Terrase algatuse ehitada Eestisse esindusspordihoone[2].
- 24. jaanuar – Siseministeeriumi teadaandega avaldati esimesed perekonnanimede kaitseregistrisse kantud nimed: Heling, Maramaa, Kuuskmaa, Kasemäe, Kiviste, Jüriste ja Kigaste.
- 3. veebruar – toimusid I Eesti Talimängud, kus kahel päeval osales spordialadel üle 4000 sportlase[2].
- 16. veebruar – Riigikohus alustas tegevust Tallinnas.
- 18. veebruar – toimus uue põhimääruse saanud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse esimene koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Karl Terras[2].
- 22. veebruar – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks.
- 23. veebruar – Tallinnas avati Eesti Meremuuseum.
- 23. veebruar – riigivanem pidas raamatuaasta avamise puhul raadiokõne[1].
- 3. märts – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2[2].
- 5. märts – sisekaitseülema määrusega peatati kõikide erakondade tegevus.
- 7. märts – asutati Isamaaliit.
- 11. märts – toimusid Soome Salpausselkä suusamängud, kus suusamaratoni (50 km) lõpetas eestlastest vaid Voldemar Treinberg (75. koht); neil mängudel osales esimest korda ka Eesti suusahüppaja, Oskar Veldemann[2].
- 5. aprill – Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks sai uuesti Antal Mally[2].
- 7. aprill – toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn[2].
- 15. aprill – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone[1].
- 3. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti evangeeliumi-luteriusu kiriku põhimäärused.
- 12. mai – asutati Eesti jalgpalli olümpiafond[2].
- 15. mai – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus ainsa medali, pronksmedali sai August Neo[2].
- 31. mai – Anton Uesson valiti Insenerikoja esimeheks.
- 2. juuni – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks[2].
- 2. juuni – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda[2].
- 8. juuni – lõppes Riigi Majandusnõukogu istungjärk.
- 26. juuni – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.
- 2. juuli – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri.
- 4. juuli – Suurbritannia saadik Edmund Monson esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 14.–15. juuli – toimusid Majaomanikkude Koja valimised.
- 26. juuli – valitsus võttis Postimehe sekvesteri alla, põhjuseks toodi ajakirjandusele seatud piirangute rikkumine ning kirjastusühisuse majanduslikud raskused.
- 19. august – riigivanem Konstantin Päts alustas eravisiiti Soome.[viide?]
- 15. august – toimus Eesti meremeeste streik.
- 8. september – Estonia kontserdisaalis jagati pidulikul üritusel kirjanikele, teadlastele ja illustraatoritele raamatuaasta auhindu[1].
- 11. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
- 18. september – ilmus ajalehe Uus Eesti esimene number.
- 20. september – algas 20-sendiste metallrahade vermimine.
- 24. september – Anton Univer esitas V Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise ettepaneku, mille järgi Eesti pidi olema iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on riigivanema käes.
- 25. september – Roomas 29. septembrini kestnud laskmise MM-il võitsid eestlased viis esikohta ja jäid sellega riikide üldarvestuses teiseks[1].
- 26. september – Sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
- 27. september – Eesti laskurid tulid Roomas maailmameistriteks ja püstitasid mitu maailmarekordit.
- 27. september – Sõjaringkonnakohtus lõppes vaps-terroristide protsess.
- 15. oktoober – lasti käibele Eesti Vabariigi 20-sendiline metallvahetusraha.
- Oktoobris hakkas kirjastus Loodus raamatusarjana välja andma väliskirjanduse tippteosed; esimene oli Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök"[1].
- Sügisel ilmus A. H. Tammsaare romaan "Ma armastasin sakslast".
- 15. november – Felix Martin valiti Tapa linnapeaks.
- 30. november – ajalehes Uudisleht avaldati Eesti aasta parimad sportlased: parimaks valiti kergejõustiklane Arnold Viiding[2].
- Novembris-detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset kirjandusteost: Marie Underi luulekogu "Kivi südamelt", August Gailiti romaan "Isade maa" jt[1].
- 5. detsember – nuntsius Antonio Arata esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 7. detsember – kaitsepolitsei arreteeris Tallinnas vabadussõjalaste juhid.
- 7. detsember – asutati Eesti Kergejõustiku Liit[2].
- 23. detsember – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek.
- 31. detsember – aastavahetuse kõnes tegi riigivanem Konstantin Päts teatavaks enda kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus.
- 31. detsember – Türil ristiti ja tegi esimese lennu purilennuk Türi Luik.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1935
- 5. jaanuar – Viktor Lebedev, vene helilooja
- 8. jaanuar – Elvis Presley, USA laulja
- 20. jaanuar – Heino Mölder, eesti tehnikateadlane
- 24. jaanuar – Mona Malm, rootsi näitleja
- 27. jaanuar – Vladimir Zuikov, vene kunstnik-lavastaja ja illustraator
- 29. jaanuar – Fred Jüssi, eesti loodusteadlane ja publitsist
- 16. veebruar – Osvald Nitski, eesti maadleja ja sambomaadleja
- 23. veebruar – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
- 1. märts – Ernest Bryll, poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat
- 31. märts – Richard Chamberlain, ameerika näitleja
- 1. mai – Julian Mitchell, inglise stsenarist
- 6. juuli – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama, Tiibeti usujuht
- 21. juuni – Françoise Sagan, prantsuse kirjanik
- 19. august – Dumitru Radu Popescu, rumeenia kirjanik
- 5. september – Johnny Briggs, inglise filmi- ja seriaalinäitleja
- 11. september – Arvo Pärt, eesti helilooja
- 11. september – Jacques Gaillot, Partenia titulaarpiiskop
- 25. september – Maj Sjöwall, rootsi kirjanik
- 3. oktoober – Charles Duke, USA astronaut
- 12. oktoober – Luciano Pavarotti, itaalia laulja
- 30. oktoober – Michael Winner, inglise filmilavastaja ja -produtsent
- 3. november – Ingrid Rüütel, eesti filoloog ja folklorist
- 14. detsember – Arvo Valton, eesti kirjanik
- 16. detsember – Olev Oja, eesti koori- ja orkestrijuht
- 30. detsember – Omar Bongo, Gaboni president
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1935
- 5. jaanuar – Leopold Tõnson, eesti sporditegelane
- 10. jaanuar – Edwin Flack, austraalia kergejõustiklane
- 28. jaanuar – Mihhail Ippolitov-Ivanov, Vene helilooja ja dirigent
- 24. aprill – Mart Vels, Eesti õpetaja ja põllumees
- 12. mai – Józef Piłsudski, Poola sõjaväelane ja riigitegelane
- 21. mai – Hugo de Vries, hollandi bioloog
- 5. juuni – Mart Torrim, Luunja puukooli juhataja
- 2. juuli – Osvald Pau, Eesti sõjaväelane
- 4. juuli – Antonina Arula, eesti näitleja
- 5. juuli – Verner Treuhoff, Eesti sõjaväelane
- 30. august – Henri Barbusse, prantsuse kirjanik
- 14. oktoober – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
- 25. november – Iyasu V, endine Etioopia keiser
- 31. detsember – Roland Köster, Saksa suursaadik Pariisis
- füüsika – James Chadwick
- keemia – Frédéric Joliot, Irène Joliot-Curie
- meditsiin – Hans Spemann
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – Carl von Ossietzky