Šiiidid
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Šiiidid (araabiakeelsest sõnast شيعة shī‘ah 'partei, rühmitus'; varasemas õigekirjas ši-iidid) moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10–15%. Šiiitide usuvool sai alguse juba islami algaastatel. Nende nimi tähendab, et nad on shī‘atu ‘Alī ehk ‘Alī partei.
Šiiitide haru tekkimine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast prohvet Muḩammadi surma tekkis muslimite seas lahkarvamus, kes peaks saama Muhammadi järglaseks islamikogukonna eesotsas. Enamuse (kellest said alguse hilisemad sunniidid) toetusel valiti kaliifiks Abū Bakr, tema järel ‘Umar ibn al-Khaţţāb ja ‘Uthmān ibn ‘Affān. Šiiidid peavad aga Muhammadi seaduslikuks järglaseks tema onupoega ja väimeest ‘Alīd, kes koos oma naise Fatima ning poegade Hasani ja Husseiniga moodustas Ahl al-bayt'i ehk prohveti perekonna.
680. aastal sai kaliifiks Jazid, kuid šiiidid toetasid Husseini. Husseini tapsid valitsuse väed teel Mediinast Al-Kūfah'sse – see märtrisurm saigi alguseks šiiitide usule. Šiiidid jäid muslimite seas vähemusse, neid kiusati taga ning nad arendasid välja "vaga varjamise" (taqiya) põhimõtte, mis lubab neil oma usku varjata, kui seda on ohtlik avalikult tunnistada.
Imaamlus
[muuda | muuda lähteteksti]Šiiitide jaoks on imaam koguduse usujuht, kelle tiitel on pärandatav. Jaffar Al-Zadiqi imaamluse ajal kehtestati doktriin, mille järgi imaami juhib Jumal ning imaam on eksimatu ja veatu. Selline imaamluse staatus on põhjustanud koguduse lõhenemisi, mille tulemusel tekkinud olulisimad rühmitused on imamiidid ehk "kaheteistkümne imaami järgijad" ja ismailiidid ehk "seitsme imaami järgijad". Ismailiitide seas tekkis omakorda hulk väiksemaid sekte, kellest olulisemaks on nizariidid, kelle imaami nimetatakse agaa khaan'iks.
Šiiitide õpetus
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu sunniitidelgi, on ka šiiitide usu aluseks Koraan ja hadith'id, kuid neile lisanduvad veel täiendavad imaamide hadith'id ja õpetused. Šiiitide õpetuse järgi võib ilmutus toimuda lisaks Koraanile ka hiljem. Suure tähtsusega on ‘Alīle omistatav õpetussõnade kogu "Nahj al-Balagha" ehk 'kõneosavuse tee'.
Šiiidid sooritavad palverännakuid Kerbelasse ja Najafi.
Šiiidi muslimid tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Šiiidid elavad paljudes maades. Iraan on šiiitlik riik. Aserbaidžaani usklike enamus on šiiidid.
Iraagi muslimitest, keda on riigi elanikkonnast 95%, on umbes 2/3 šiiidid. Ba'athi sunniitidele tugineva režiimi ajal olid nad rõhutud olukorras. Palju šiiite elab veel Pakistanis (20%), Saudi Araabias Ash-Sharqīyah provintsis (10%), Bahreinis (peaaegu 70%), Omaanis ning väiksemate rühmadena mujal Pärsia lahe ääres.
Liibanonis moodustasid šiiidid 1982. aastal Ḩizb Allāh' (ka Hezbollah, Hizbollah, Hizballah, araabia keeles حزب الله) ehk Jumala Partei või Allahi Partei.