Üheksas ristisõda
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Üheksas ristisõda | |||
---|---|---|---|
Osa Ristisõdadest | |||
Toimumisaeg | 1271–1272 | ||
Toimumiskoht | Lähis-Ida | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Üheksas ristisõda oli viimane "keskaegsetest" ristisõdadest, Euroopa kristlaste katsetest tagasi vallutada püha maad.
Sõja põhjus oli Egiptust ja Süüriat valitsenud Mamelukkide võimsuse pidev kasv ning jätkuv kohalolek pühal maal. Viimased ristisõdijate riigid Süürias olid kokku varisenud. Sõjas osales palju erinevaid tegelasi: Inglismaa prints Edward, Prantsusmaa kuningas Louis IX, aga ka paavst ja Bütsantsi keiser, ning mongolid Hulagu Khan ja Möngke-khaan, ning mamelukkide liidrid Baibars I ja Quituz. Sõda on peaaegu lahutamatult seotud 1270. aasta Kaheksanda ristisõjaga.
Kaheksanda ristisõja ebaõnnestumise järel sai Baibars jätkata Jeruusalemma kuningriigi hävitamisega: aastal 1270 lasi ta mõrvata Montforti Philippe'i, aastal 1271 vallutas ta Hospitaliitide ja templirüütlite tugipunktid Krak des Chevaliersis ja Montfortis. Ta piiras ka Tripolit, kuid oli sunnitud mais põgenema, sest saabus Louis IX ristisõja ainus arvestatav jõud Inglismaalt Walesi prints Edward.
Edward suutis moslemitega 10 aasta pikkuse vaherahu sõlmida, sellest hoolimata prooviti teda mõrvata. Edward lahkus aastal 1272, hoolimata II Lyoni kirikukogul tehtud plaanidest, jäi see viimaseks suuremaks ristiretkeks. Hugo III kontroll Jeruusalemma kuningriigi üle hakkas kaduma, ta oli rahva seas ebapopulaarne ning kuningriigi kolmest linnast üks, Beirut, eemaldus kuningavõimust peaaegu täielikult. Isabella (Hugo II lesk) andis alad isegi Baibarsi kaitse alla.