Õunapuu (perekond)
| Õunapuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Õunapuulised Pomoideae |
| Perekond |
Õunapuu Malus |
Õunapuu (Malus Mill.) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral parasvöötmes.
Minevikus arvati vahel õunapuu perekonda ka pirnipuud. Nemad erinevad siiski piisavalt, et õigustada eraldamist omaette perekonda. Õunapuul avanevad tavaliselt valged või roosad õied pärast puu lehtimist alates väikese kännasja õisiku tipust, aga pirnipuul avanevad õied õisiku aluselt alates. Õunapuul on 2–5 alusel liitunud emakakaela, aga pirnipuul on emakakaelad vabad. Õunapuul on palju kollaste tolmukottidega tolmukaid, aga pirnipuul on need enamasti lillad.[1]
Õunapuu on Eesti 2012. aasta puu.[2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Õunapuud on tavaliselt 4–12 m kõrged ja tiheda võraga. Lehed on 3–10 cm pikad, paiknevad oksal vahelduvalt ja on terve, mõnikord saagja servaga.
Õie ehitus on roosõielistele väga tüüpiline. Kroonlehti on 5. Sigimiku seis on keskmine. Õied on iseenese õietolmu suhtes viljatud ja vajavad seetõttu risttolmlemist. Õunapuud on putuktolmlejad. Tavaliselt tolmeldavad õunapuuõisi mesilased, kes külastavad õisi niihästi nektari kui õietolmu pärast.
Õunapuudel on õunvili. See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks. Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust. See on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet. Erinevalt pirnipuudest ei ole õunapuudel viljalihas enamasti kivisrakke.[1]
Õunapuu vilja nimetatakse õunaks erinevalt pirnipuu viljast, mida nimetatakse pirniks. Õun sisaldab rikkalikult õunhapet erinevalt pirnist, mis selle asemel sisaldab pirnhapet.
Eri liiki õunad on väga erinevad. Suuruselt võivad nad olla sõstra kuni lapsepea suurused. Nad võivad olla rohelised, punased, valkjasrohelised või muud värvi. Suuresti erinevad nende koore ja viljaliha maitse, lõhn ja muud omadused.[1]
Õunasortide uurimise ja kirjeldamisega tegeleb pomoloogia, mis on teadus puuvilja- ja marjasortidest.[1]
Õunapuu diploidne kromosoomiarv on 34.[3]
Õunakasvatus
[muuda | muuda lähteteksti]Õunapuu on üks kõige vanemaid kultuurtaimi. Ta kodustati juba vanemal kiviajal nähtavasti sõltumatult Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Hiinas.[4]
Enamik õunapuusorte ühendatakse liiki aed-õunapuu. Selle liigi tekkelugu alustavad mõned uurijad juba nooremast kiviajast 7 tuhat aastat tagasi.[1]
Lisaks sellele, et õunapuu on levinud viljapuu, kasvatatakse teda ka ilupuuna ja sellest lähtudes on aretatud eriti kaunite õitega sorte.
Maailma suurim õunatootja on Hiina, kes 2007. aasta andmetel ületab teisel kohal oleva USA 6–7 korda. Järgnevad Türgi, Iraan ja Poola. Euroopas on veel suured õunatootjad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa ja Saksamaa, Aasias India ja Jaapan ning Lõuna-Ameerikas Argentina, Tšiili ja Brasiilia. Suured õunakasvatajad on ka Uus-Meremaa ja Austraalia.[5]
Õunakasvatus ei saa levida troopilises ega ekvatoriaalses kliimas, sest õunapuu vajab puhkeperioodi läbimiseks paari kuu jooksul madalaid plusstemperatuure (0–7 °C). Sellegipoolest on LAV peaaegu sama suur õunakasvataja kui Hispaania ja Egiptus peaaegu sama suur kui Ukraina. Lõuna-Indias sunnitakse taimi kunstlikult puhkama: nende juured raiutakse läbi ja pärast seda nopitakse puudelt lehed ära. Nii saadakse kaks saaki aastas: sügisel ja kevadel.[5]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on pärismaine üks liik: mets-õunapuu. Viljapuuna kasvatatakse väga tihti aed-õunapuu sorte, mis võivad samuti metsistuda.
Õunapuude süstemaatika nõuab veel palju uurimistööd. Veel hiljaaegu olid õunapuude kohta käivad väliuuringud ja herbaariumid laialdastel aladel väga kasinad või puudusid üldse. Samuti on keeruline vahet teha metsikute ja metsistunud liikide ning nende hübriidide vahel. Alles hiljaaegu selgus, et paljud Kesk-Aasias kirjeldatud liigid ei ole üldse liigid, vaid teiste liikide asurkonnad, mis näevad omapäraste loodusolude, näiteks kõrgel mägedes kasvamise tõttu ebatavalised välja.[1]
- Malus × adstringens – kootav õunapuu
- Malus angustifolia – ahtalehine õunapuu
- Malus × arnoldiana – Arnoldi õunapuu
- Malus 'Arrow' Rosybloom-rühm – Arrow' õunapuu
- Malus × asiatica – aasia õunapuu (ringo õunapuu)
- Malus coronaria – pärg-õunapuu
- Malus dasyphylla – viltlehine õunapuu
- Malus × denboeri – Denboeri õunapuu
- Malus domestica – aed-õunapuu
- Malus × eleyi – Eley õunapuu
- Malus florentina – firenze õunapuu
- Malus floribunda – rohkeõieline õunapuu
- Malus fusca – ruske õunapuu
- Malus glaucescens – sinihallikas õunapuu
- Malus × gloriosa – prantsuse õunapuu
- Malus ioensis – kansu õunapuu
- Malus kirghisorum – kirgiisi õunapuu
- Malus × magdeburgensis – magdeburgi õunapuu
- Malus × micromalus – jaapani õunapuu
- Malus × moerlandsii – ida-õunapuu
- Malus × platycarpa – lamedaviljaline õunapuu
- Malus prattii – Pratti õunapuu
- Malus × prunifolia – ploomilehine õunapuu (hiina õunapuu, kitaika)
- Malus pulcherrima – oivaline õunapuu
- Malus pumila – madal õunapuu
- Malus pumila 'Niedzwetzkyana' – verev õunapuu
- Malus pumila var. paradisiaca – paradiisi-õunapuu
- Malus pumila var. praecox – jaani-õunapuu (varajane õunapuu, stepi-õunapuu)
- Malus purpurea – purpurõunapuu
- Malus sargentii – Sargenti õunapuu
- Malus × schiedeckeri – Schiedeckeri õunapuu
- Malus sieversii – Sieversi õunapuu (mägi-õunapuu)
- Malus spectabilis – kaunis õunapuu
- Malus sylvestris – mets-õunapuu
- Malus toringo – toringo õunapuu (Sieboldi õunapuu)
- Malus toringoides – toringolaadne õunapuu
- Malus transitoria – siird-õunapuu
- Malus trilobata – kolmehõlmaline õunapuu
- Malus tschonoskii – Tschonoski õunapuu
- Malus yunnanensis – jünnani õunapuu
- Malus × zumi – hondo õunapuu
_(1444)_Relic38.jpg)
Mariõunapuud
[muuda | muuda lähteteksti]- Malus sect. Baccatae – mariõunapuu
- Malus baccata – ida-mariõunapuu
- Malus baccata var. mandshurica – mandžuuria mariõunapuu (mandžuuria õunapuu)
- Malus baccata var. sibirica – siberi mariõunapuu
- Malus × atrosanguinea – tumeverev mariõunapuu
- Malus halliana – Halli mariõunapuu
- Malus × hartwigii – Hartwigi mariõunapuu
- Malus hupehensis – hubei mariõunapuu
- Malus robusta – tugev mariõunapuu
- Malus rockii – Rocki mariõunapuu
- Malus sikkimensis – sikkimi mariõunapuu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Õunapuu (perekond) |