Euroopa poolaasta

Mis on Euroopa poolaasta?

Euroopa poolaasta kalender

1. November

   Euroopa poolaasta sügispakett

   Euroopa poolaasta algab novembris, kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa poolaasta sügispaketi. Selles nimetatakse üldised sotsiaalsed ja majandusprioriteedid ning antakse liikmesriikidele alanud tsükliks poliitilisi suuniseid.

   Sügispakett sisaldab järgmist: 

   • iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, milles esitatakse Euroopa Komisjoni hinnangu põhjal Euroopa Liidu järgmise 12–18 kuu majandus-, tööhõive- ja sotsiaalprioriteedid;
   • liikmesriikide eelarvekavasid käsitlevad arvamused, milles komisjon hindab liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavade vastavust ELi majandus- ja eelarvenormidele. Arvamustele lisandub üldine teatis;
   • nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta, milles antakse euroala liikmesriikidele poliitilisi nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist (ettepanek);
   • häiremehhanismi aruanne, mille eesmärk on avastada, hoida ära ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis takistab liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu toimimist tervikuna;
   • programmijärgse järelevalve aruanded, milles hinnatakse finantsabi programmidest abi saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet;
   • ühine tööhõivearuanne, milles analüüsitakse ELi peamisi tööhõive- ja sotsiaalsuundumusi ning poliitikat, millega liikmesriikide valitsused neile reageerivad (ettepanek).

   Sügispakett 

2. Jaanuar–märts

   Nõukogu järeldused ja suunised

   Sügispaketi dokumendid saadetakse Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

   Jaanuarist veebruarini arutab nõukogu iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismijäreldusi ja võtab need vastu. Ühtlasi kiidab nõukogu heaks euroala soovituste eelnõu, milles ta võib enne teha muudatusi. Seejärel esitatakse soovituste eelnõu Euroopa Ülemkogule.

   Märtsis võtab nõukogu vastu tööhõivearuande koos selle järeldustega. Euroopa Ülemkogu kiidab heaks nõukogu soovituste eelnõu euroala majanduspoliitika kohta. Selle põhjal esitavad ELi juhid ühised suunised keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamiseks aprillis. Lisaks annab komisjon liikmesriikidele nende kavade ettevalmistamiseks eelarvepoliitikaalaseid suuniseid.

   Euroopa Parlament arutab iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi ja võib esitada selle kohta omal algatusel aruande.

3. Aprill

   Liikmesriikide poliitikakavade esitamine hinnangu saamiseks

   Aprilli lõpuks esitavad liikmesriigid keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad või nendega seotud iga-aastased eduaruanded, et komisjon neid hindaks. Need dokumendid sisaldavad mitmeaastast netokulude kava, mille eesmärk on vähendada riigivõlga või hoida see usaldusväärsel tasemel. Struktuurikavades kirjeldavad liikmesriigid ka reforme ja investeeringuid, mis neil on kavas vastu võtta, et suurendada kestlikkust ja majanduskasvu ning lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamised probleemid.

   Kui varem esitasid liikmesriigid reformikavasid ja stabiilsus- või lähenemisprogramme, siis alates 2024. aastast asendatakse need majanduse juhtimise paketi hindamise raames keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega. Kavad hõlmavad vähemalt nelja aastat, sõltuvalt riigi seadusandja ametiaja pikkusest.

   Eeldatakse, et poliitikakavade ja eduaruannete koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse riigipõhistes soovitustes antud suuniseid (juuni–juuli) ning nõukogu soovitusi euroala majanduspoliitika kohta ja komisjoni täiendavaid eelarvepoliitilisi suuniseid (jaanuar–märts).

4. Mai

   Euroopa poolaasta kevadpakett

   Komisjon esitab Euroopa poolaasta kevadpaketi, milles antakse liikmesriikidele nende keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade või nendega seotud eduaruannete põhjal poliitilisi ja eelarvesuuniseid.

   Kevadpakett sisaldab järgmist:

   • teatis, milles tehakse kokkuvõte paketi peamistest osadest;
   • riigiaruanded, milles antakse aru iga liikmesriigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast;
   • riigipõhised soovitused, milles antakse igale liikmesriigile suuniseid selle kohta, kuidas tulla toime olemasolevate ja uute probleemidega ning saavutada peamised poliitilised eesmärgid;
   • programmijärgse järelevalve aruanded, milles hinnatakse finantsabi programmidest abi saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet;
   • tööhõivesuuniste ettepanek, milles esitatakse liikmesriikidele ühised tööhõivepoliitika prioriteedid.

   Kevadpakett

5. Juuni–juuli

   Nõukogu riigipõhiste soovituste arutamine ja vastuvõtmine

   Juunis arutab nõukogu kavandatud riigipõhiseid soovitusi ja lepib kokku nende lõplikus sõnastuses. Selle arutelu käigus on liikmesriikidel võimalik selgitada oma keskmise perioodi eelarve- ja struktuurikavasid. Pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on soovitused heaks kiitnud, võtab nõukogu need juulis ametlikult vastu.

   Riigipõhised soovitused

6. August–oktoober

   Riigipõhiste soovituste rakendamine

   Liikmesriike kutsutakse üles täitma riigipõhiseid soovitusi ning kaasama need oma järgmise aasta reformidesse, investeeringutesse ja riiklikesse eelarvekavadesse. Euroalasse kuuluvad liikmesriigid edastavad oktoobri keskpaigas enne järgmist sügispaketti komisjonile oma eelarve-eelnõud. Komisjon hindab kavasid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete, kokkulepitud netokulude kava ning riigipõhiste soovituste alusel.

   Aasta lõpus koostavad liikmesriigid lõpliku eelarve, võttes seejuures arvesse viimase sügispaketi käigus saadud komisjoni arvamust oma eelarvekava kohta.

   Sellega jõuab Euroopa poolaasta lõpule ja algab uus tsükkel.

   Euroopa poolaasta soovituste rakendamine