ÜPP ja sotsiaalne kestlikkus ELis
Põllumajandus ei too kasu mitte ainult ELi põllumajandustootjatele ja nende peredele, vaid toetab ka ühiskonda tervikuna erinevate oluliste teenuste kaudu. Eelkõige panustab põllumajandus ühiskonda järgmiselt:
- varustab inimesi toidu ja muude oluliste materjalidega;
- põllumajandus on maakogukondade majanduslikuks selgrooks.
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) tagab, et põllumajandustootjad saavad osutada neid teenuseid pikaajaliselt, kuna selle raskuspunkt on põllumajanduse majanduslikul kestlikkusel. ÜPP majanduslikud meetmed sisaldavad omakorda kaasavaid sätteid, nagu toetused väikepõllumajandustootjatele ja ümberjaotavad toetused.
Ka ÜPP keskkonnaalased meetmed on sotsiaalselt kestlikud. Toetades keskkonnasäästlikke halduskohustusi ja investeeringuid, võimaldab ÜPP kõigil põllumajandustootjatel ühiskonna nimel kaitsta loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust – need on olulised teenused, mida turg muidu ei kompenseeriks.
Konkreetselt toiduga kindlustatusele ja maakogukondade toetamisele suunatud poliitika ja meetmete kaudu tagab ÜPP lisaks selle, et põllumajandus saab kestlikkusse panustada ühiskonna kõigil tasanditel.
Ohutu ja jätkusuutliku toidu tootmine
Toiduga kindlustatus on ELi jaoks kesksel kohal. ELi ühe esimese ja suurima poliitika ehk ÜPP üks esimestest eesmärkidest oli tagada toiduga kindlustatus pärast teist maailmasõda.
Seda ELi üht esimest eesmärki peegeldab ka strateegia „Talust taldrikule“, mille puhul võetakse suund kestliku toidusüsteemi loomisele ELis. See süsteem vastab kasvava elanikkonna vajadustele, tagades samal ajal selle, et toidu tootmisel järgitakse kõrgeid tervishoiu-, keskkonna- ja eetikastandardeid.
Et põllumajandus saaks vastata ühiskonna vajadustele, soodustab ÜPP tõhusat toidutootmist, mis tooks maksimaalset kasu põllumajandustootjatele, tarbijatele ning keskkonnale. Seda tehakse järgmiste meetmete abil:
- tootmismeetodite ja juhtimissüsteemide muutmine, et vähendada pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning kasutada parimal viisil ära looduspõhiseid, tehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi;
- erinevate toetusmeetmete võimaldamine, mis suurendavad põllumajandustootjate sissetulekut ja konkurentsivõimet;
- teavitus- ja müügiedendusmeetmete rahastamine, et tarbijad oleksid teadlikud sellest, et ELi põllumajandus pakub ohutut ja jätkusuutlikku toitu.
Vastupidavate maakogukondade edendamine
Põllumajandus on maakogukondade selgroog kogu ELis. Need kogukonnad seisavad silmitsi mitmete probleemidega, nagu vananev elanikkond ja puudulik taristu ning teenuste ja töövõimaluste puudumine.
ÜPP aitab suurendada maakogukondade vastupanuvõimet erinevatel viisidel:
- maaelu arengu poliitika on suunatud sotsiaalsele kaasatusele, töökohtade loomisele ja mitmekesistamisele ning maapiirkondade taristu arendamisele (nt lairibaühenduse leviala laiendamine);
- maaelu arengu programmid hõlmavad ka toetust LEADERi meetodi kaudu, mis ühendab maakogukondi, et valmistada ette ja hallata kohalikke arengustrateegiaid oma probleemide lahendamiseks;
- täiendavad toetused looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele, et leevendada maa kasutamata jätmisest tulenevaid negatiivseid sotsiaal-majanduslike tagajärgi ning eritoetused noortele põllumajandustootjatele, et soodustada põlvkondade vahetumist ja maaelanikkonna vastupidavust;
- ühise seire- ja hindamisraamistiku kaudu kogub komisjon kõikehõlmavaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid maapiirkondade kohta, tagades andmepõhised lahendused peamistele sotsiaalsetele probleemidele nagu rahvastikukadu, vaesus ja töötus.
ÜPP-ga tunnustatakse ja tugevdatakse ka maakogukondade seost maakeskkonnaga. Meetmed, mis kaitsevad maastikke, elusloodust ja loodusvarasid (nagu puhas õhk ja jõed) ei too kasu mitte ainult põllumajandusele ja keskkonnale: need parandavad ka elukvaliteeti maapiirkondades ning pakuvad võimalusi vaba aja veetmiseks ja turismiks, et maapiirkondi veelgi toetada.
Teadmiste ja innovatsiooni roll
Teadmised, teadusuuringud ja innovatsioon võivad maapiirkondadesse süstida elujõudu, et tagada maakogukondade elujõuline tulevik.
- Maaelu arengu poliitika toetab innovatsiooni maapiirkondades Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse (EIP-AGRI) ning selliste algatuste kaudu nagu arukad külad;
- Teadusuuringud ja innovatsioon sellistes valdkondades nagu maapiirkondade ja põllumajanduse dünaamika ning poliitika ja inimkapitali tugevdamine ning innovatsioonisüsteemide edendamine suurendavad maakogukondade vastupanuvõimet ja mängivad olulist rolli keskkonnahoidliku ja sotsiaalselt kaasava majanduskasvu soodustamisel;
- teadusuuringud ja innovatsioon on suunatud ka sellistele valdkondadele nagu kestlikud, innovatiivsed ja ringluspõhised toiduainete ning muude kaupade väärtusahelad, ökoloogilised lähenemisviisid põllumajandusele ning digitaalne põllumajandus, muutes seega toiduga kindlustatuse eesmärgi saavutamise võimalikuks keskkonnale täiendavat survet avaldamata;
- ÜPP toidutootmisega seotud eesmärke toetab ka Teadusuuringute Ühiskeskus (komisjoni teadus- ja teadmustalitus), mis tegeleb teadusuuringutega põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse valdkonnas.