iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Vuoksi_jõgi
Vuoksi jõgi – Vikipeedia Mine sisu juurde

Vuoksi jõgi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib jõest; järve kohta vaata artiklit Vuoksi järv

Jõe asend
Vuoksi jõgi Venemaal Lossevos
Vuoksi jõgi Priozjorski rajoonis Melnikovos
Imatra koske lastakse lüüsidest vesi.

Vuoksi (soome Vuoksi, rootsi Vuoksen, vene Вуокса, karjala Vuokša, Vöksa) on jõgi Soomes Lõuna-Karjalas ja Loode-Venemaal Leningradi oblastis, Karjala maakitsuse suurim jõgi. Jõe Venemaa-osa kuulub tervenisti Soome loovutatud alade hulka (kogu jõgi oli varem Viiburi lääni territooriumil).

Ta algab Saimaa järve kaguosast Vuoksenniskast.

Ülemjooksul murrab kitsas orus läbi esimese Salpausselkä, moodustades kärestikke ning Tainio kose, Imatra kose, Enso kose ja Rouhiala kose.

Alamjooksul voolab Vuoksi Karjala maakitsusel ja laieneb kohati järvedeks. Vuoksi laieneb umbes 80 km kaugusel lähtest Barõševo juures, moodustab kuni 2,5 km laiuse pikliku aeglase vooluga järve. Lossevo juures lõpeb järv tormilise Lossevskaja jõega, mis suubub Suhhodolskoje järve (pikkus 32 km, laius 3–4 km).

Pisut enne Lossevot eraldub Vuoksi praegune lõunaharu: põhisängi suubub põhjast Vuoksa-virta, mis saab alguse Balahhanovskoje järvest. Lõunaharu suubub Laadoga järve Solovjovo juures veerikka ja kiire Burnaja jõena, mis saab alguse Suhhodolskoje järvest.

"Põhjaharu" jätkub pärast Balahhanovskoje järve rea järvede ja veevaeste jõgedena, kus pärast veelahet hakkab jõgi voolama lõuna asemel põhja poole. Tiverski linnuse piirkonnas veevaesed jõed lõpevad ning Vuoksi põhjaharu muutub jälle veerikkaks järveks. Pärast Vassiljevot hargneb jõeharu kaheks kitsaks kiireks jõeks – Belitšja jõeks ning jõeks, mis möödub Melnikovoks. Need suubuvad suurde Vuoksi järve, millel on arvukalt saari ja lahti. Põhjaharu jaguneb veel kord kaheks haruks – veerikkamaks peaharuks Priozjorski linna piires pikkusega 4,5 km, ja väiksemaks haruks Tihhaja jõeks pikkusega 6 km. Mõlemad jõed algavad Vuoksi järve idaotsast.

Jõe pikkus on 162 km[viide?] või 150 km[viide?] või 156 km[viide?], sealhulgas Venemaa territooriumil 143 km ja Soome territooriumil 13 km, või 140 km[viide?].

Lang on 70 m[viide?] või 71 m[viide?] või 72 m[viide?] (kõrgus lähtel 74 m[viide?] või 76 m[viide?], suudmes 4 m[viide?] või 5 m[viide?]). 23 km pikkuses kitsas orus, millest esimesed 13 km on Soome territooriumil, langeb jõgi 64 m[viide?]. Juba umbes 30 km kaugusel lähtest jõuab jõgi 9 m kõrgusele merepinnast ning edaspidi langeb ainult 4 m, millest 2 m on kõrge kärestik enne Laadogasse suubumist[viide?].

Valgla hõlmab 62 700 km² (Soomes 54 300 ja Venemaal 8500 km²)[1] või 61 560 km² (sellest Soomes 52 390 km²)[viide?].

Keskmine vooluhulk Burnaja harus on 537 m³/s[2].

Jõgi on kalarikas. Esinevad muuhulgas lõhe, forell, siig.

Looduskeskkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Üks Vuoksi ohustajaid on Svetogorski tselluloosi-paberikombinaat, mille territooriumilt on jõkke sattunud masuuti[3].

Jõeäärsed linnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdroelektrijaamad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jõel on Imatra kose hüdroelektrijaam ning Vuoksi hüdroelektrijaamad.

Novgorodi kroonikates ja loendusraamatutes mainitakse Vuoksi alamjooksu Uzerva (karjala nimest Uusijärvi) nime all.

Vuoksi jõesäng on mitu korda muutunud nii looduslikel põhjustel kui ka inimtegevuse tagajärjel. Kuni 16.–17. sajandini oli jõel ida- ja läänesäng, kusjuures idapoolne haru suubus Laadogasse, nagu tänapäevalgi, praeguse Priozjorski piirkonnas ning lääneharu suubus Soome lahte praeguse Viiburi linna juures. 11.–13. sajandil oli tee mööda Vuoksi jõge Viiburi lahest Laadoga järve elav kaubatee, millest annab tunnistust rida tollest ajast pärinevaid aardeleide. Karjala maakitsuse loodeosa järgjärguline kerge sajandite jooksul kutsus esile jõe lääneharu kuivamise, ja lõpuks muutus see omavahel mitte ühenduses olevate järvede ahelikuks[4]

Kuni 1818. aastani voolas osa Suhhodolskoje järve (Suvantojärvi) veest Vuoksi jõkke, kuid mais 1818 uhtusid järve veed ära oosiseljandiku[5], mis eraldas teda Laadoga järvest, ning Suhhodolskoje järve tase langes 7 m võrra.

Pärast 1857 tehtud lõhkamisi Kiviniemi maakitsusel muutis Vuoksi oma sängi. Jõe põhjaharu, mida mööda kuni 1857. aastani voolas kogu jõe vesi, kuivas mitmes kohas osaliselt või täielikult.

Vuoksi järv

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vuoksi järv

Vuoksi järv asetseb enne kohta, kus Vuoksi jõe peaharu suubub Laadogasse.

Järves on hulk saari, millest suurim on Oleni saar.

Järve ääres on Priozjorsk, Sinjovo, Gorõ ja Jarkoje (Suotniemi).

Just seda järve ning seda Laadogaga ühendavat jõge mainiti Novgorodi kroonikates Uzerva (karjala nimest Uuzijärvi) nime all. 17. sajandil, kui järve äärde asusid karjalaste asemel soomlased, hakati järve nimetama Uusijärvi. Kui 20. sajandi keskel Karjala maakitsuse hüdronüümid ümber nimetada, sai järv nimeks Vuoksi järv (озеро Вуокса).

  1. Europe: International River Basin register
  2. Suur nõukogude entsüklopeedia.
  3. "В разливе мазута на Вуоксе признан виновным Светогорский ЦБК". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2010. Vaadatud 1. augustil 2011.
  4. Igor Šaskolski. Борьба Руси против шведской экспансии в Карелии конец XIII — начало XIV в., Petrozavodsk: Karelija 1987
  5. "Г. А. Исаченко. Вуоксинская эпопея". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2007. Vaadatud 1. augustil 2011.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]