Tonga

See artikkel räägib riigist; Teise maailmasõja aegse operatsiooni kohta vaata artiklit Operatsioon Tonga

---

Tonga Kuningriik tonga Puleʻanga Fakatuʻi ʻo Tonga inglise Kingdom of Tonga
Tonga lipp Tonga vapp
Juhtlause	Ko e ʻOtua mo Tonga ko hoku tofiʻa (ee Jumal ja Tonga on minu pärusosa)
Riigihümn	"Koe Fasi Oe Tui Oe Otu Tonga"
Pealinn	Nuku‘alofa
Pindala	748 km²
Riigikeel	tonga ja inglise
Rahvaarv	100 745 (2016)
Rahvastikutihedus	134,7 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Tupou VI
Peaminister	Siaosi Sovaleni
Iseseisvus	4. juuni 1970
SKT	236 mln dollarit (2006)
SKT elaniku kohta	2306 dollarit (2006)
Valuuta	Tonga pa'anga (TOP)
Usund	metodistid (36 592), mormoonid (18 554), katoliiklased (15 441)
Ajavöönd	maailmaaeg +13
Tippdomeen	.to
ROK-i kood	TGA
Telefonikood	676

Tonga (ametlikult Tonga Kuningriik, tonga keeles Puleʻanga Fakatuʻi ʻo Tonga) on riik Vaikses ookeanis asuvas Okeaanias Tonga saartel. See on tänapäeval maailma väikseim kuningriik. Tonga asub kuupäevarajast läänes, mistõttu uus päev algab seal varem kui mujal maailmas.

Nimi

Tonga nimi tuletub tongakeelsest sõnast "tonga", mis tähendab "lõunakaart". Riigi nime tähendus on tuletatud saarte geograafilisest paiknemisest Polüneesias.

Asend

Tonga saared asuvad Vaikses ookeanis Uus-Meremaa ja Hawaii saarte vahelisel alal, paiknedes Uus-Meremaale umbes poole lähemal kui Hawaiile. Tongast loodes asub Fidži, põhjas Wallis ja Futuna ning Samoa ning kirdes Niue.

Tonga rannajoone kogupikkus on 419 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa põhjast lõunasse on 631 kilomeetrit ja idast läände 209 kilomeetrit.

Loodus

Tongatapu saar on Tonga suurim saar

Tonga koosneb 169 saarest, mis kulgevad põhjast lõunasse ja millest 36 on asustatud. Saared paiknevad kolme põhirühmana: Vava‘u saared põhjas, Ha‘apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarestik asub tektoonilise plaadi serval, millest itta jääb Tonga süvik.

Riigi pealinn Nuku‘alofa asub Tongatapu saarel, mis on Tonga suurima pindala (257 km²) ja rahvaarvuga saar. Teised suuremad saared on Vava‘u saar (89,7 km²), ʻEua saar (87,4 km²) ja Niuafoʻou saar (50,27 km²).

Paljusid saari kahjustab tuule- ja vee-erosioon, kuid Tongatapu saart kaitseb erosiooni eest korallrahu.

Pinnamood

Tongas asub kahte tüüpi saari. Ühed on veealuste vulkaanide tipud, mida katab peamiselt korallilist päritolu lubjakivi. Teised on korallilist päritolu saared. Riigi kõrgeim tipp on Kao vulkaan, mis ulatub 1046 meetrit üle merepinna. Tongas asub 5 tegevvulkaani, mille tipud ulatuvad üle merepinna. Lisaks neile leidub riigis veealuseid tegevvulkaane. Viimane vulkaanipurse oli Hunga Tonga vulkaanipurse 2022. aastal.

Veestik

Tonga suurimad järved on Tofua vulkaanikraatris tekkinud järv ja Niuafoʻou saare vulkaanikraatris tekkinud Vai Lahi järv, mille pindala on 13,6 km². ʻEua saarel asub riigi pikim oja, väiksemaid ojasid on saartel veel.

Taimestik

Metsaga on kaetud 12,5% Tonga pindalast. Tongas on kirjeldatud 463 liiki kõrgemaid taimi, neist 5,4% on endeemsed.

Loomastik

Tongas ei esine ühtki looduslikku kahepaikset. Tongas elab 2 endeemset sisalikuliiki: Lepidodactylus euaensis ja Emoia mokolahi.

Tongas on kirjeldatud 82 linnuliiki, neist endeemsed on tonga rihukana (Megapodius pritchardii) ja värvuline Pachycephala jacquinoti.

Lisaks vaalalistele on Tongal looduslikest imetajatest kirjeldatud üht käsitiivalise liiki ja polüneesia rotti.

Keskkonnakaitse

Tonga oli esimene Polüneesia riik, mis rajas pideva keskkonnakaitse programmi. Riik kuulub troopiliste vihmametsade kaitsmise regiooni. Riigis on ‘Eua rahvuspark (loodi troopilise vihmametsa kaitseks) ja Mount Talau rahvuspark (endeemsete liikide kaitseks).

Tongale kuulub mitmeid mereelustiku kaitseks moodustatud reservaate. 126-hektariline Hakaumama’o rifireservaat moodustati papagoikalade kaitseks. Fanga’uta ja Fangakakau laguunide reservaat moodustati mangroovimetsa ja laguunide elustiku kaitseks.

Kliima

Tongas valitseb troopiline kliima. Detsembrist aprillini on väga niiske ja palav. Aasta keskmine sademete hulk on Tongatapu saarel 1600 mm ja Vava‘u saarel 2210 mm.

Riigi põhjapoolsemaid saari tabavad sageli taifuunid.

Riigikord

2006. aastal puhkenud rahutustes hukkus 8 inimest

Tonga on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas, kelleks 2012. aastast on Tupou VI. Kuningale kuulub täidesaatev võim, ta nimetab ja määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele Seadusandlikule Kogule (Fale Alea), mille liikmed valitakse ametisse kolmeks aastaks. Parlament koosneb 26-st liikmest, kellest 17 saavad ametisse valimistel saadud tulemusega ning 9 liiget valitakse hõimupealike poolt. Tongas kehtib mitmeparteiline valimissüsteem.

Riigi kõrgeim kohus on apellatsioonikohus.

Riigi põhiseadus kehtestati 4. novembril 1875.

Haldusjaotus

Tonga piirkonnad

Tonga on jaotatud viieks piirkonnaks:

• 'Eua piirkond
• Ha'apai piirkond
• Niuasi piirkond
• Tongatapu piirkond
• Vava'u piirkond

Rahvastik

Rahvaloendusi peeti aastatel 1956–2006 kord 10 aasta jooksul, kuid alates 2011. aastast keskmiselt kord 5 aasta jooksul. Viimane rahvaloendus viidi läbi 2016. aastal.

Tongal elas 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 100 745 elanikku, kellest 50 312 olid mehed ja 50 433 naised. Kõige rohkem elanikke elas Tongatapu piirkonnas – kokku 74 679. Vava'u piirkonnas elas 13 740, Ha'apai piirkonnas 6144, 'Eua piirkonnas 4950 ja Niuasi piirkonnas 1232 elanikku. Võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega vähenes Tonga rahvastik 2,4%. Seejuures vähenes rahvastik igas piirkonnas, enim aga Vava'u piirkonnas – 7,9%.

Tonga suurim linn on pealinn Nuku‘alofa.

Demograafilised näitajad

2011 seisuga oli Tonga keskmine rahvastikutihedus 159 inimest/km2.

Tonga elanikke on emigreerunud Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Uus-Meremaa 2013. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 60 336 Tonga päritolu inimest, kes moodustas 1,5% Uus-Meremaa elanikkonnast.

Vanuseline struktuur

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tonga elanike vanuseline struktuur 5-aastaste sünnikohortide kaupa:

Vanusekohort	Elanikkonna hulk
0-5	13 499
5-9	12 873
10-14	12 085
15-19	10 967
20-24	8229
25-29	7590
30-34	6411
35-39	5755
40-44	5753
45-49	4582
50-54	3717
55-59	3159
60-64	2528
65-69	2143
70-74	1725
75 +	2221

Keeled

Tonga riigikeeled on tonga keel ja inglise keel. 87% rahvastikust kasutab emakeelena mõlemat keelt; 10,7% ainult tonga keelt ja 1,2% ainult inglise keelt.

Religioon

2011. aasta rahvaloenduse andmetel tunnistas Tonga rahvastikust end metodistideks 36 592, mormoonideks 18 554 ja katoliiklasteks 15 441 elanikku.

Teiste religioonide ja konfessioonide esindajaid leidub Tongas vähem.

Tonga katoliiklik apostellik vikariaat muudeti 1966 piiskopkonnaks. 2014. aasta andmetel tegutses Tongas 14 katoliku kogudust. Riigis oli 19 ilmikpreestrit ja 12 regulaarvaimulikku.

Riigikaitse

Tonga on peale Fidži ainus Polüneesia riik, kellel on regulaarvägi. Tonga sõjavägi koosneb regulaarväest, territoriaalväest ja aktiivreservväest. Väeliigid on maavägi, merevägi (mille koosseisus on ka merejalaväeüksus), õhuväeüksus (lennutiib), toetusüksus ja väljaõppeüksus.

Tongas pole ajateenistust, kuid vajadusel võib kuningas kutsuda kõiki kodanikke relvade alla. Tegevteenistuses on vähemalt 500 sõjaväelast. Kõrgeim auaste on brigaadikindral.

Relvastuses on muuhulgas ka automaatkarabiin FN FNC, vintpüss SMLE Mk IV ja kergekuulipilduja Bren.

Tonga sõjaväelased osalesid rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus Iraagi ja Afganistani missioonidel.

Majandus

Tonga peamised majandusharud on kalandus ja turism. Tongas kasvatatakse vanilli ja jamssi. Riik sõltub välisabist ja võõrsil elavate tongalaste rahasaadetistest.

Tonga peamine ekspordiartikkel on kalatooted ning peamised ekspordipartnerid on Jaapan (16%), USA (15,5%) ja Fidži (12,8%). Peamine impordiartikkel on toiduained ning peamised impordipartnerid on Fidži (37,6%), Uus-Meremaa (21,2%) ja Hiina (14%).

Transporditaristu

Tonga maanteede kogupikkus on 680 kilomeetrit, neist sillutatud teid on 184 kilomeetrit. Tongas kehtib vasakpoolne liiklus.

Riigi peamised sadamad on Nuku'alofa, Neiafu ja Pangai. Riigis asub 6 lennuvälja.

Ajalugu

Haʻamonga ʻa Maui monoliitehitis

Tonga saarte esimesed teadaolevad asukad kuulusid Lapita kultuuri. Umbes aastal 950 asus kohalik hõimupealik oma võimuala naabersaarte üle laiendama ja rajas Tuʻi Tonga mereimpeeriumi. Hiilgeajal hõlmas impeerium osa Saalomoni saari, Kiribatit, Cooki saari ja osa Fidžit. 14. sajandi paiku algas impeeriumi allakäik, kui Tuʻi Tonga hõimupealik sai Samoas lüüa Malietoa pealikult. 16. sajandil sooritati Tuʻi Tonga hõimupealike vastu mitmeid atentaate.

Hõimupealik Kauʻulufonua I rajas 16. sajandil Tu'i Ha'atakalaua dünastia ja Tuʻi Tonga tiitel jäi sellest ajast eelkõige religioosseks tiitliks. Tu'i Ha'atakalaua dünastia hõimupealikud abiellusid Samoa naistega ja asusid ise elama Samoale, mistõttu neid peeti rohkem samoalasteks kui tongalasteks. 1610 rajas Tu'i Ha'atakalaua hõimupealik Tu’i Kanokupolu tiitli oma poolenisti samoa päritolu poja Ngata jaoks, et jagada võimu. Aja jooksul muutusid Tu’i Kanokupolu tiitliga pealikute võim tugevamaks kui Tu'i Ha'atakalaua hõimupealikutel ning Tonga valitsemissüsteem muudeti Samoa-pärasemaks.

Esimeste eurooplastena saabusid 21. aprillil 1616 Tafahi saarele Madalmaade maadeavastajad Jacob Le Maire ja Willem Schouten. Madalmaade maadeavastaja Abel Tasman külastas 21. jaanuaril 1643 Tongatapu saart. Briti maadeavastaja James Cook väisas Tonga saari 1773, 1774 ja 1777. Esimesed briti misjonärid saabusid Tongale 1797. aastal, 1822 asus Tongale metodisti misjonär Walter Lawry. Tonga saari külastasid oma reisidel ka meresõitjad Francisco Antonio Mourelle 1781, Alessandro Malaspina 1793, Marc-Joseph Marion du Fresne 1772, Jean-François de Galaup 1787 ja Antoine Bruni d'Entrecasteaux 1793.

1799 mõrvati Tuʻi Kanokupolu Tukuʻaho ja Tonga hõimupealike vahel puhkes kodusõda. 1820 sai Haʻapai hõimupealikuks Tāufaʻāhau, kes lasi end 1831 ristida ja sai nimeks George Tupou (tongapäraselt Jiaoji Tupou). 1826 lõi ta koos liitlasega Velata lahingus Laufilitongat, kellele 1827 anti küll Tu’i Tonga tiitel, kuid kes reaalset võimu ei omanud. 1833 sai George Tupou Vavaʻu hõimupealiku tiitli ja 4. detsembril 1845 Tuʻi Kanokupolu tiitli. 1852 alistus George Tupoule viimane Tonga muu hõimupealik.

George Tupou kuulutas Tonga 4. novembril 1875 iseseisvaks kuningriigiks ja kehtestas põhiseaduse. Ta nimetas 1851 pealinnaks Nukuʻalofa ja kutsus 1862 kokku Tonga parlamendi.

Tonga kuningriigi rajaja kuningas George Tupou I

Kuningas George Tupou II ajal sai Tonga 18. mail 1900 Suurbritannia protektoraadiks. 1918 tabas Tongat gripi pandeemia, mis tappis 8% rahvastikust. Kuninganna Sālote Tupou III osales 1953. aastal Briti kuninganna Elizabeth II kroonimisel. 1965 sai Tonga kuningaks tema poeg Tāufaʻāhau Tupou IV, kelle ajal 4. juunil 1970 Tonga iseseisvus.

2001 puhkes sisepoliitiline kriis, kui selgus, et kuninga finantsnõunik Jesse Bogdonoff tekitas riigile 13 miljoni USA dollari suuruse finantskahju. Kevadel 2005 nõudis 10 000 inimest pealinnas Nukuʻalofas toimunud meeleavaldustel demokraatlike reformide teostamist.

Kuningas Tāufaʻāhau Tupou IV suri 10. septembril 2006. Uueks kuningaks saanud George Tupou V ametisseasumise järel puhkesid sügisel 2006 rahutused, kui Tonga Seadusandlik Kogu lõpetas oma istungisessiooni ja lükkas edasi hääletuse demokraatlike reformide osas. Eelkõige pealinna Nuku'alofat laastanud rahutuste mahasurumiseks pöördus Tonga abi saamiseks Austraalia ja Uus-Meremaa poole. Rahutustes hukkus 8 inimest.

2012. aastast on Tonga kuningas eelmise kuninga vend Tupou VI.

Eesti ja Tonga suhted

1983. aastast elas Tongal Hiiumaalt pärit Leonhard Niit (1928–2003), kelle ettevõte Maritime Projects Company (Tonga) Ltd tegeles kalapüügi ja kalatoodangu ekspordiga.

Kiiljaht Lennuk jõudis oma ümbermaailmareisil Tongale 7. juulil 2000, Tongal peatus 2008. aastal ka purjelaev Martha.

Eesti ja Tonga sõlmisid diplomaatilised suhted 12. märtsil 2015.

Kultuur

Tonga pärimuskultuur omab Fidži ja Samoa saarte elanike mõjusid. 19. sajandil lisandus Tonga kultuuri Euroopa mõjusid. Tonga pärimuskultuuri osa on traditsiooniliste roomattide valmistamine. Meeste traditsioonilised tegevused olid kanuude meisterdamine ja tätoveerimine.

Kirjanik 'Epeli Hau'ofa avaldas 1973 kaasaegsete lühijuttude kogu.

Sport

Tonga populaarseim spordiala on ragbi. Koondis on osalenud ka ragbi maailmameistrivõistlustel. Eksootilistest spordialadest tegutseb nt kelgutamisliit, mille patroon on printsess Pilolevu Tuita ja ainus sportlane on Bruno Banani.

Teufaiva spordistaadion mahutab 10 000 pealtvaatajat.

Tonga sportlased on suveolümpiamängudel osalenud alates 1984. aastast. Ainsa olümpiamedali on Tongale võitnud Paea Wolfgramm 1996. aasta suveolümpiamängudel Atlantas poksi üliraskekaalus. Tonga juurtega on ka Uus-Meremaa kuulitõukaja Valerie Adams.

Vaata ka

• Tonga parlament
• Olev Remsu. "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Eesti Keele Sihtasutus. 2001

Välislingid

 Tonga – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis