Tõlge

See artikkel räägib teksti ülekandmisest ühest inimkeelest teise, semiootika mõiste kohta vaata artiklit Tõlge (semiootika).

Tõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.

Tõlge on tõlkimise tulemus. Kirjaliku tõlke loojat nimetatakse tõlkijaks.

Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust.

Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, žargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Žargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms.

Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitleb keelt kui primaarset modelleerivat süsteemi ning kunste kui sekundaarseid modelleerivaid süsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus.

Tõlkeprobleeme

Tõlked vananevad üldreeglina kiiremini kui originaalid. See tuleneb tõlgitava keele arengust ja muutustest, aga samuti stiilide, väärtushinnangute, teaduse jm arengust ja muutustest. Seetõttu tehakse samast tekstist korduvaid, uusi tõlkeid. Mõnedest tekstidest võivad samaaegselt käibel olla kümned, isegi sajad erinevad tõlked samasse keelde.

Ükski tõlge pole adekvaatne. Seda ei võimalda juba keelte omavahelised erinevused. Põhilised probleemid tekivad sõnade (mõistete) tähendusmahtude erinevustest, mitmetähenduslikkusest jmt. Tõlkeprobleemid võivad tekkida siis, kui algteksti autor on mõnda sõna kasutanud mitmes tähenduses ja neid tähendusi meelega või kogemata omavahel vahetanud. Ilukirjandusliku teksti puhul on taolistel puhkudel enamasti tegemist sõnamänguga. Teadusliku või filosoofilise teksti puhul, kus eeldatakse terminoloogilist selgust, võib tõlge esile tuua algteksti puudused. Jne.

Tõlgitavuse küsimuse raames tegeletakse ka tõlkeprobleemide kategoriseerimise ja kirjeldamisega.

Tõlkijal on tõlgitud teksti suhtes autoriõigused.

Tõlke määramatus

Pikemalt artiklis Tõlke määramatus

Tõlgete liike

Suuline tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge suulisel, kuuldaval kujul.

Sünkroontõlge on suulise teksti samaaegne suuline tõlge.

Kirjalik tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge kirjalikul kujul.

Toortõlge on tõlke mustand, lõplikult viimistlemata ja kontrollimata tõlge.

Sõnasõnaline tõlge annab algse teksti sõnadele üks-ühesed tähendusvasteted teises keeles. Sõnasõnaline tõlge ei pruugi arvestada konteksti, metafoore ja sõnade mitmetähenduslikkust. Tihti kasutatakse sõnasõnalist tõlget selleks, et näidata mingi piltliku või erilise väljendi algupärast struktuuri: "Munamägi", literally "egg-hill".

Reaalune tõlge on tavaliselt luuleteose sõnasõnaline või toortõlge. Kellegi teise tehtud reaalust tõlget kasutavad luule tõlkijad sageli abivahendina lõpliku tõlke tegemiseks. Tõlkijaks nimetatakse sellisel juhul ikkagi lõpliku teksti loojat. Reaaluse tõlke kasutamisel pruugi tõlkija mõnikord isegi algteksti keelt osata.

Proosatõlge on luuleteose tõlge proosasse. Proosatõlget kasutatakse parema tähendussamasuse saavutamiseks. Keerulisse või raskesti kasutatavasse luulevormi tõlkides võib tõlgitavas keeles tulla puudus vormi sobivast adekvaatsest sõnavarast. Bhagavadgita jne.

Luuletõlke puhul püütakse enamasti leida samasugune või lähedane luulevorm (värsimõõt, riimid jne). Mõnikord ohverdatakse selle nimel täpne tähendussamasus.

Vokaalmuusika teksti tõlge arvestab ka tõlgitud teksti lauldavusega. Popmuusika tekstide tõlkimisel kaldutakse tihtipeale algtekstist üsna kaugele või luuakse laulule täiesti uus tekst. Ooperite, operettide, muusikalide jt suurvormide tekstide tõlkimisel peetakse silmas ka muusikalisi ja vokaaltehnilisi iseärasusi.

Akadeemiline tõlge (teaduslik tõlge) on teaduskäibe jaoks tehtud tõlge, ammendavate kommentaaride ja viidetega teistele tekstidele, sealhulgas varasematele tõlgetele; koos sõnade ja mõistete erinevate tähenduste väljatoomisega jne. Üldreeglina esitab akadeemiline tõlge paralleelselt ka algse teksti. Akadeemilisi tõlkeid kasutavad sageli teised tõlkijad kirjandusliku tõlke tegemisel.

Amatöörtõlge on asjaarmastajate tehtud tõlge, mis ei pruugi olla üldiselt aktsepteeritav ega adekvaatne. Amatöörtõlkeid tehakse enamasti kitsama ringi jaoks ja peamiselt siis, kui on vajadus kiiresti luua tekst omas keeles ning ei peeta vajalikuks oodata või tellida professionaalset tõlget. Amatöörtõlked levivad laialdaselt internetis, eriti seoses arvuti- ja videomängudega.

Kirjanduslik tõlge on (enamasti) ilukirjandusliku teose tõlge kõrgel kunstilisel tasemel.

Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge.

Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde.

Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india keeltest saksa keelde tõlgiti omakorda inglise keelde. Kuni 1990. aastateni oli näiteks laialdaselt käibel Richard Wilhelmi tehtud "Yijingi" tõlge hiina keelest saksa keelde, mille omakorda tõlkis Cary F. Baynes inglise keelde. Sellel kaudtõlkel põhinesid paljud adaptatsioonid ning omakorda uued tõlked paljudesse keeltesse, sealhulgas ka eesti keelde. Suulises käibes, folklooris jm liiguvad ja rändavad motiivid ja terved jutud korduvalt üle keelepiiride, sünnitades mitmekordseid tõlkeid.

Legaalne tõlge (ametlik tõlge, juriidiline tõlge) on ametlikuks kasutamiseks tehtud tõlge. Dokumentide legaalseid tõlkeid saavad teha spetsiaalsed vandetõlgid ja need tõlked kinnitatakse notariaalselt. Eesti Vabariigi territooriumil välja antud avalike dokumentide tõlked peavad rahvusvaheliseks kasutamiseks olema kinnitatud ka Välisministeeriumis.

Tõlkelaen on teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend.

Masintõlge ehk arvutitõlge on (tavaliselt) arvutiprogrammi loodud tõlge.

Tõlgete uurimine

Tõlkeid ja tõlkimist uurivad tõlketeooria ja tõlkesemiootika. Eestis tegelevad sellega Peeter Torop, Elin Sütiste, Anne Lange jt.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Anne Lange "Tõlkimine omas ajas: Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost" Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015
Anne Lange "Tõlkeaabits" Tallinn: Valgus, 2008
Sirje Sinivee "Tõlke hindamine - kuidas, keda või mida?" Magistritöö. Juhendaja Arvi Tavast. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2004
Aleksander Kozlov "Tõlke-eetika normide võrdlus tõlkijaühingute eetikakoodeksite näitel" Magistritöö. Juhendaja Andres Valdre. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2007
Tuuli Hallang "Tõlketüübid õigustõlke ajaloos empiirilise sissevaatega Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimisse" Magistritöö. Juhendaja Hille Saluäär. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2005

Välislingid

Eesti tõlkeloo viki veebiarhiivis Internet Archive
Elin Sütiste ""Tõlkija peab..."" ERR/Tõlkija hääl nr 5
Kadri Truska Tõlkekriitika ajalehes Sirp 2012. aastal ilmunud tõlketeosearvustuste põhjal Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014
Elin Sütiste "MÄRKSÕNU EESTI TÕLKELOOST 1906–1940: TÕLKEDISKURSUST ORGANISEERIVAD KUJUNDID" Keel ja Kirjandus, 2009
Elin Sütiste "Tõlke mõiste dünaamikast tõlketeaduses ja eesti tõlkeloos", Tartu: Tartu Ülikool, 2009
Anto Veldre "Kust on pärit zuumeri eesti keel?" Sirp, 02.09.2022