Suurvürst
Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18. sajandist alates ka osade kõrgaadlike tiitel Venemaal. 13.–16. sajandil nimetati suurvürstideks ühtlasi Leedu ja perioodil 1581–1917 ka Soome monarhe.
Suurvürsti naissoost vaste on suurvürstinna.
Venemaa
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaal on suurvürsti tiitli kasutamine eri ajaperioodidel märkimisväärselt erinenud. Tiitel võeti esimesena kasutusele Kiievi-Vene riigis 10. sajandil ja anti algselt kõigile suveräänsetele valitsejatele. Esimese suurvürstina on nimetatud legendaarset valitsejat Olegi, kes suri kas aastal 912 või 922. Kuigi üldlevinud arusaama kohaselt oli suurvürst ikkagi ainult Kiievi vürst, kasutasid seda tiitlit ka teised valitsejad, kes ei tunnistanud Kiievi-Vene valitseja ülemvõimu.
Kui Kiievi-Vene riik 12. sajandi keskel lõplikult lagunes, läks suurvürsti tiitel üle Vladimir-Suzdali valitsejatele. Ka sellel perioodil jätkus olukord, kus suurvürsti tiitlit võis paralleelselt kasutada mitu osastisvürsti.
Venemaa edasise feodaalse killustumise käigus 12.–14. sajandil hakkasid ennast suurvürstideks nimetama kõik need valitsejad, kellele allusid vasallidena teised vürstid. Nii kandsid suurvürsti tiitlit Tveri, Rjazani, Smolenski, Nižgorodi, Galiitsia-Volõõnia ja Moskva vürstid.
Moskva vürstiriigi tugevnedes 14. sajandil hakati suurvürsti tiitlit kasutama peamiselt seoses selle riigi valitsejaga. Moskva vürst Ivan I võttis endale ametlikult suurvürsti tiitli aastal 1328, kui ta tõusis Vladimiri troonile. Tema järglane Semjon Uhke (1340–1353) hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks.
Olles koondanud valdava osa Vene vürstiriikidest oma võimu alla, reserveeris Moskva suurvürst Vassili III 1521. aastal tiitli kasutamise ainuõiguse endale ja oma järglastele. Kui 1547. aastal võttis tollane Moskva valitseja Ivan IV endale tiitli "tsaar" (царь), säilitas ta täieliku aunimetuse ühe osana ka suurvürsti tiitli.
Kui Peeter I reorganiseeris 1721. aastal Moskva Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigiks, sai valitseja põhitiitliks "keiser" (император). Ka nüüd säilis suurvürsti nimetus osana keisri ametlikust tiitlist – "...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst".
18. sajandil hakkas suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka valitseva keisri või keisrinna lastele. Lõplikult kinnitas monarhi laste õiguse neid tiitleid kanda keiser Paul I oma määrusega 5. aprillil 1797. Perioodil 1797–1886 võis suurvürstiks või -vürstinnaks nimetada valitseja järglasi kuni neljanda põlveni, perioodil 1886–1917 teise põlveni.
Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Nii lähenes see Euroopas kasutatavale printsi tiitlile, kuid ei võrdsustunud sellega kunagi. Näiteks jäi valitsejale õigus suurvürsti tiitel tagasi võtta, kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1797. aasta määruses sätestatud tingimustega.
Suurvürsti või -vürstinna kõnetamiseks kasutati pöördumist "keiserlik kõrgus".
Leedu
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 13. sajandist nimetati suurvürstideks ka Leedu valitsejaid. 1432. aastast olid Leedu suurvürstideks 1385. aastal sõlmitud Kreva uniooni tulemusel Poola kuningad, kuid need kaks trooni olid lahus, olles küll alates 1444. aastast ühendatud valitseja isiku kaudu (personaalunioon, välja arvatud aastatel 1492–1501 ja aastatel 1544–1548). Kui Leedu alad läksid 1569. aastal sõlmitud Lublini uniooni alusel lõplikult Poola koosseisu, lisati Leedu suurvürsti tiitel täiendava osana Poola kuninga tiitlile. Tiitel läks 1793. aastal pärast kolmandat Poola jagamist üle Vene keisrile ja kadus koos monarhia hävinguga Venemaal 1917. aastal.
Muud riigid
[muuda | muuda lähteteksti]Lääne-Euroopas ei olnud suurvürsti tiitel kasutusel. 10. sajandil kandsid suurvürsti tiitlit mõned Ungari valitsejad. Küll on Soome monarhe alates 16. sajandist nimetatud suurvürstideks – aastatel 1581–1809 kandis seda tiitlit vastavalt Rootsi kuningas ja 1809–1917 Venemaa keiser. Aastatel 1765–1918 oli Austria keiser ühtlasi Transilvaania Siebenbürgeni suurvürst (Großfürst).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatud allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Большая Советская Энциклопедия, но. 7, стр. 228-229. Москва: Советская Энциклопедия, 1951.
- Большая Советская Энциклопедия, но. 4, стр. 1218. Москва: Советская Энциклопедия, 1971.
- Eesti entsüklopeedia, nr. 9, lk. 50-51. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.