Stamford Bridge
The Bridge | |
---|---|
Asukoht |
London, Suurbritannia |
Koordinaadid | 51° 28′ 54″ N, 0° 11′ 27″ W |
Ehitatud | 1876 |
Avatud | 28. aprill, 1877[1] |
Renoveeritud | 1904–1905, 1990ndatel |
Omanik | Chelsea Pitch Owners plc |
Haldaja | Chelsea FC |
Kate | Desso GrassMaster |
Arhitekt | Archibald Leitch (1887) |
Mahutavus | 41 841[2] |
Pealtvaatajate arvu rekord | 82 905 (Chelsea-Arsenal, 12. oktoober 1935) |
Väljaku mõõtmed | 103 m × 67 m[2] |
Võistkonnad | |
London Athletics Club (1877–1904) Chelsea FC (1905 – tänaseni) London Monarchs (1997) |
Stamford Bridge on Inglismaal Londonis asuv jalgpallistaadion, Chelsea FC kodustaadion.
Stamford Bridge mahutab 41 841 pealtvaatajat, mistõttu ta on Inglismaal suuruselt 8. staadion.
Staadion on Chelsea FC kodustaadion alates 1905. aastast, mil jalgpalliklubi moodustati.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Staadion avati 1887. aastal London Athletics Clubi jaoks ja ta oli 1904. aastani peamiselt kergejõustikustaadion. Seejärel omandasid staadioni vennad Gus ja Joseph Mears, kes kujundasid selle ümber jalgpallistaadioniks. Esialgu pakuti staadionit müüa Fulham FC-le, kes aga rahapuudusel keeldus. Seejärel kaalusid nad maa müümist raudtee-ettevõttele Great Western Railway, aga lõpuks otsustasid asutada omaenese jalgpalliklubi Chelsea FC. Jalgpallistaadioni arhitekt oli Archibald Leitch, kes projekteeris hulga teisigi staadione: Ibroxi staadioni, Celtic Parki, Craven Cottage'i ja Hampden Parki.
Stamford Bridge'i ametlik mahutavus oli umbes 100 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli Stamford Bridge Inglismaa suuruselt teine staadion pärast Crystal Palace National Sports Center'it, kus ajavahemikul 1895–1914 peeti kõik Inglismaa karikavõistluste finaalid jalgpallis. Esialgu sai Stamford Bridge'i kasutada ka kergejõustiku jaoks, sest muruväljaku ümber asus jooksurada, mis eraldas pealtvaatajaid jalgpalluritest. Esialgu oli istekohti üksnes 5000 ja need asusid kõik staadioni idaküljel. See tribüün oli täpselt samasugune kui Craven Cottage'il. Ülejäänud pealtvaatajad pidid istuma või seisma staadioni teistes servades olevatel vallidel, mis kuhjati Piccadilly Line'ile majade ehitamisel välja kaevatud materjalidest.
1945 saabus Inglismaale ringreisile Moskva Dünamo jalgpallimeeskond. Inglased, kes olid end üldiselt pidanud maailma parimaiks jalgpallureiks, olid tunnistajaks 4 väravaterohkele mängule, millest Dünamo võitis 2 ja viigistas 2. Täismaja, rohkem kui 100 000 pealtvaataja ees tehti avakohtumises 3:3 viik Chelseaga.
1970. aastate algul hakkasid Chelsea FC omanikud staadioni renoveerima. Kuid tol ajal oli Inglismaal suht kõrge inflatsioon ja raha sai otsa. Sellele lisandusid teised asjaolud, näiteks tööliste streik, ja see tõi kaasa klubi languse. Kümnendi lõpul ostis Ken Bates Chelsea FC 1 naelsterlingi eest. Klubi kuulus Batesile kuni 2004. aastani, kuid staadioni ta ei ostnud ja see müüdi kinnisvaraettevõttele Marler Estates.
Järgnes pikk ja kulukas kohtuvaidlus klubi ja kinnisvaraettevõtte vahel. 1990. aastate alguses läks Marler Estates majanduskriisi ajal pankrotti ja Chelseal võimaldas see staadioni endale osta. Täpsemalt öeldes kuulub staadion mittetulundusühingule Chelsea Pitch Owners, mille peamine eesmärk staadioni hooldamise ja haldamise kõrval on püüd mitte lasta staadionil uuesti kinnisvaraarendajate kätte sattuda.
1984/85 olid üsna sagedased jalgpallihuligaanide korraldatud kaklused ja väljakule jooksmised. Viimaste takistamiseks laskis Bates väljaku ja pealtvaatajate vahele rajada elektritara, samasuguse nagu karjamaade ümber ehitatakse, et takistada kariloomi sealt lahkumast. Elektrivoolu ei lülitatud selles kordagi sisse ja pärast seda, kui Londoni linnavalitsus peatselt elektritarad staadionidel keelustas, demonteeriti see ka Stamford Bridge'il.
Selleks, et jalgpallihuligaansust veelgi vähendada, kästi 1990. aasta jaanuaris kõigil Inglismaa tippliiga klubidel oma staadion 1994. aasta sügiseks niimoodi ümber ehitada, et sellel ei oleks enam seisukohti, vaid üksnes istekohad. Chelsea plaani rajada 34 000 istekohaga staadion kinnitas linnaosa nõukogu 19. juulil 1990. Ümberehituse käigus likvideeriti staadioni jooksurada. Staadion sai ka katuse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Stamford Bridge |