Sofja Kovalevskaja

Sofja Kovalevskaja 1880. aastal

Sofja Kovalevskaja büst (Walter Runeberg, 1895)

Sofja Kovalevskaja (ka Sophie Kowalevski, neiupõlvenimega Sofja Korvin-Krukovskaja; vene keeles Софья Васильевна Ковалевская) (15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1850 Moskva – 10. veebruar (29. jaanuar vkj) 1891 Stockholm) oli esimene silmapaistev vene naismatemaatik, esimene naisprofessor Venemaal ja Põhja-Euroopas (maailma esimene naisprofessor matemaatikas) ning üks esimesi teadusajakirja naistoimetajaid.

Kovalevskaja andis olulise panuse matemaatilisse analüüsi, diferentsiaalvõrrandite ja teoreetilise mehaanika uurimisse. 1874. aastal kaitses ta Heidelbergi Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga "Zur Theorie der partiellen Differentialgleichungen". 1884. aastal sai ta Stockholmi Ülikooli matemaatikaprofessoriks. 1888. aastal pälvis Kovalevskaja Pariisi Teaduste Akadeemia preemia. 1889. aastast oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia välismaine korrespondentliige.

Õppinud professoriametis aasta jooksul ära rootsi keele, avaldas ta selles hiljem ka ilukirjandust.

Teaduspublikatsioonides kasutas Kovalevskaja ise nimekuju Sophie Kowalevski (vahel ka Kowalevsky). Pärast Rootsi kolimist tarvitas ta eesnime Sonja.

Isiklikku

Ta oli paleontoloog Vladimir Kovalevski abikaasa. Tema isa Vassili Korvin-Krukovski oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleinant) vanaisa Friedrich von Schubert oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), kartograaf.