Saaremaa rüütelkond
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | |
 | |
| Deviis | DWGBE |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1920 |
| Peakorter | Kuressaare |
| Asukoht | Lossi tänav 1 |
| Tegevuspiirkond | Saaremaa |
| Liikmed | Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse kantud |
| Ametlikud keeled | saksa keel |
| Juhtkond | Saaremaa maamarssal |
| Peaorgan |
Aadlikonvent Saaremaa maapäev |
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Rüütelkonna kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Saaremaal laienes läänindus alles pärast 1343–1345 ülestõusu. Alates 15. sajandi keskpaigast sai suurem osa Vana-Liivimaa piiskoppide vasallidest sai laiendatud läänipärimise, Saare-Lääne piiskopkonnas jõustus vastav privileeg kas 1440. aastate lõpus või 1450. aastate algul, kuid see kehtis kuni 1524. aastani arvatavasti ainult piiskopkonna mandriosas Läänemaal. Piiskopkonna Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal aladel, kus oli vähem vasalle ja nende valdused olid ka palju väiksemad, jäi nähtavasti kehtima vana piiratud pärimisõigus[1]. Saare-Lääne piiskop Johannes Kievel andis 15. detsembril 1524 välja privileegikirja, millega piiskopi eelisostuõigus (millega piiskop võis lääni, mida aadlik kolmandale isikule võõrandada soovis, eelisjärjekorras ära osta) kaotati ning laiendatud pärimisõigus anti ka Saaremaa vasallidele, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid said õiguse ka stiftis valida 1545. aastast[2].
Saaremaa rüütelkonna hoone osteti Dellingshausenitelt 1800. aastal. 20. sajandi algul restaureeriti Saaremaa rüütelkonna uueks hooneks Kuressaare piiskopilinnus.
Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid
[muuda | muuda lähteteksti]Maapäev
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Saaremaa maapäev- Pikemalt artiklis Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.
Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.
Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:
- maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
- maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
- Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
- kiriku ja kooliolude korraldamine;
- riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
- Saaremaa sisemise korra kindlustamine;
- aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.
Aadlikonvent
[muuda | muuda lähteteksti]Saaremaa rüütelkonna aadelkonna valitav organ oli aadlikonvent, mis toimis maapäevade vaheaegadel. Saaremaa aadlikonvent koosnes maamarssalist ja kuuest konvendisaadikust. Aadlikonvendi kutsus kokku resideeriv maanõunik või maamarssal vajaduse korral.
Maanõunike Kolleegium
[muuda | muuda lähteteksti]Saaremaa maanõunike kolleegium koosnes neljast maapäeva poolt eluks ajaks valitud Saaremaa maanõunikust. Maanõunikud täitsid resideeriva maanõuniku nimetuse all järjekorras rüütelkonna jooksvad ülesandeid. Resideeriv maanõunik võis teha erakorralisi väljamakseid kuni 15, rüütelkonna hoone paranduseks kuni 30 hõberubla ulatuses. Üks maanõunikest oli Saaremaa konsistooriumi president ja teine Saaremaa ülemkirikueestseisja.
1862. aastal kuulusid Saaremaa maanõunike kolleegiumi: maanõunik (saksa k. Landrath) Balthasar Adolf Gotthilf von Poll, parun Ernst Nolcken, Karl Gustav von Güldenstubbe, parun Alexander Magnus von Buxhoeveden.
vt Kategooria:Saaremaa maanõunikud
Maamarssal
[muuda | muuda lähteteksti]
Maamarssal oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.
Rüütelkonna kantselei
[muuda | muuda lähteteksti]Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.
Rüütelkonna juhid
[muuda | muuda lähteteksti]Saaremaa maiskonna peamees
[muuda | muuda lähteteksti]- 1646 Johann von Vitinghoff (suri 1707)
- Johann Budde (mainitud allikates 1651, 1684, surn. 1685)[3] maiskonna peamees (saksa Landschaft-Hauptmann)
Saaremaa rüütelkonna peamehed 1655−1707
[muuda | muuda lähteteksti]- 1655–1661 Friedrich von Sass (suri 1689)
- 1661−1666 Odert voon Poll (suri 1677)
- 1693 Christian von Poll (1618−1693)
- 1699–1707 Johann von Vitinghoff
- 1707 Carl Adam von Stackelberg
Saaremaa rüütelkonna maamarssal 1716
[muuda | muuda lähteteksti]- 1716 Wolmar von Stackelberg (suri 1744)
Saaremaa maiskonna peamees
[muuda | muuda lähteteksti]- 1720–1723 Friedrich Johann von Lode (1683–1753)[4]
Saaremaa rüütelkonna peamehed 1723−1753
[muuda | muuda lähteteksti]- 1723–1726 Christian Friedrich von Poll
- 1726–1729 Karl Wilhelm von Stackelberg
- 1729–1732 Niclas von Krämer
- 1732–1737 Fredrich Johann von Lode
- 1737–1753 Otto Friedrich von Vietinghoff
Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1753−1783
[muuda | muuda lähteteksti]- 1753–1760 Reinhold Gustav von Nolcken
- 1760–1765 Hermann Gustav von Weymarn
- 1762–1772 Carl Gustav von Güldenstubbe[5]
- 1772–1780 Otto Frommhold von Buhrmeister
- 1780–1783 Johann Christoph von Nolcken[6]
- Riia asehalduskorra ajal 1785–1797 oli ametis kogu Liivimaa kubermangu aadlimarssal
Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid 1797−1919
[muuda | muuda lähteteksti]- 1797–1800 Karl Johann Gustav von Ekesparre
- 1800–1806 Georg Friedrich von Saß
- 1806–1808 Otto Fromhold von Buhrmeister
- 1808–1813 Otto Magnus von Buxhoeveden
- 1813–1816 Reinhold Friedrich Pilar von Pilchau
- 1816–1818 Peter Anton von Saß
- 1818 – 26. juuni 1841 Parun Peter Wilhelm von Buxhövden
- 1843–1849 Georg von Ditmar (1789–1852)
- 1849 – 22. märts 1862 Karl von Güldenstubbe
- 1864–1865 Ottokar von Aderkas
- 1867–1876 Charles Freytag von Loringhoven
- 1876–1906 Oskar von Ekesparre
- 1906 – 16. veebruar 1919 Parun Axel Buxhoeveden
Saaremaa Üldkasuliku Ühingu presidendid 1920−1939
[muuda | muuda lähteteksti]- 1920–1925 Oskar von Ekesparre, Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
- 1926–1929 Albert Saß
- 1929–1939 Matthias Stackelberg
Saaremaa rüütelkonna esinduse esimees 1941−1945
[muuda | muuda lähteteksti]- 1941–1945 Matthias Stackelberg
Saaremaa rüütelkonna esimehed alates 1948
[muuda | muuda lähteteksti]- 1948–1957 Dietrich Baron von Buxhoeveden
- 1957–1960 Heimert von Nolcken
- 1960–1972 Oskar Baron von Buxhoeveden
- 1972–1980 Karl Georg Baron von Stackelberg
- 1980–1993 Odert von Poll
- 1993–2005 Dieter Baron von Toll
- 2005-2017 Hansjörg Baron Freytag von Loringhoven
- 2017- Nicolai von Cube
Muu tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Saaremaa rüütelkond on juhtinud Suure väina laevaliiklust.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaarma õpetajate seminar
- Kuressaare piiskopilinnus
- Rüütelkonna hoone (Kuressaare)
- Saaremaa mõisnike loend 1919
- Saaremaa rüütelkonna vapp
- Saaremaa Üldkasulik Ühing
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Madis Maasing, Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018, lk 35-36
- ↑ Rüütelkondade pitserid, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 470
- ↑ [1]
- ↑ Güldenstubbe, Carl* Gustav v. (1739-1814), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Nolcken, Georg (Jürgen) Ludwig v. (1727-1792), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Hiiumaa ja Saaremaa laevaliikluse kadunud kuldajad
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung, 1851 [2].
- Freytag-Loringhoven, Roderich. Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 [3].
- Hupel, August Wilhelm. Materialen zu einer öselschen Adelsgeschichte. − Nordische Miscellaneen. Riga: 1790. Lk 20–21 [4] .
- Laakmann, Heinrich; Nicolai von Essen (1935). Zur Geschichte der Öselschen Ritterschaft. – Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft. Tartu. (saksa keeles; 2. trükk 1971) Digitaalselt
- Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. Lk 243 lk. (saksa keeles) URRAM
- Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Saaremaa rüütelkond Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Verband der Baltischen Ritterschaften e.V.
- Saaremaa rüütelkonna kohta, Saaremaa rüütelkond, Eesti Ajaloo Arhiivis
- Hubertus Neuschäffer: Saaremaa rüütelkonna ajaloost 18. sajandil (saksa keeles)
- Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren : Hirschheydt, 1971, Saaremaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat (1935–1939, sisukord), saksa keeles
- Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935
- Saaremaa rüütelkond kogub raha Pöide kiriku remondiks