Saare maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Saaremaa (maakond).

---

Saare maakond
Saaremaa lipp Saaremaa vapp
Pindala: 2938 km² (2017)
Elanikke: 32 021 (1.01.2024)
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km²
Maakonnalinn: Kuressaare

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas Hiiu, kirdes Lääne ja idas Pärnu maakond. Maakonnalinn on Kuressaare.

Kohalikud omavalitsusüksused ja asustus

Saaremaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

Saare maakonnas on kolm omavalitsusüksust: Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vald.

Asustusüksused

Saare maakonnas on üks linn, üheksa alevikku ja 480 küla.

Linnad: Kuressaare

Alevikud: Aste – Kihelkonna – Kudjape – Kärla – Leisi – Nasva – Orissaare – Salme – Valjala

Külad: Aaviku – Abaja – Abruka – Abula – Aljava – Allikalahe – Anepesa – Angla – Anijala – Anseküla – Ansi – Arandi – Ardla – Are – Ariste – Arju – Aru – Aruste – Aste – Asuka – Asuküla – Asva – Atla – Audla – Aula-Vintri – Austla – Easte – Eeriksaare – Eikla – Eiste – Endla – Ennu – Haamse – Haapsu – Haeska – Hakjala – Hellamaa – Hiievälja – Himmiste – Hindu – Hirmuste – Hämmelepa – Hänga – Hübja – Igaküla – Iide – Iilaste – Ilpla – Imara – Imavere – Irase – Iruste – Jaani – Jauni – Jootme – Jursi – Jõe – Jõelepa – Jõempa – Jõgela – Jõiste – Jämaja – Järise – Järve – Järveküla – Jööri – Kaali – Kaali-Liiva – Kaarma – Kaarma-Jõe – Kaarma-Kirikuküla – Kaarma-Kungla – Kaarmise – Kaavi – Kahtla – Kahutsi – Kailuka – Kaimri – Kaisa – Kaisvere – Kakuna – Kalju – Kallaste – Kallaste – Kallemäe – Kalli – Kalma – Kalmu – Kandla – Kangrusselja – Kanissaare – Kantsi – Kapi – Kapra – Karala – Kareda – Kargi – Karida – Karja – Karujärve – Karuste – Kasti – Kaubi – Kaugatoma – Kaunispe – Kavandi – Kehila – Kellamäe – Keskranna – Keskvere – Kesse – Kihelkonna-Liiva – Kiirassaare – Kingli – Kipi – Kiratsi – Kirderanna – Kiritu – Kiruma – Kogula – Koguva – Koidula – Koiduvälja – Koigi – Koigi-Väljaküla – Koikla – Koimla – Koki – Koksi – Koovi – Kopli – Kotlandi – Kotsma – Kugalepa – Kuiste – Kuivastu – Kuke – Kungla – Kuninguste – Kuralase – Kuremetsa – Kurevere – Kuumi – Kuuse – Kuusiku – Kuusnõmme – Kõiguste – Kõinastu – Kõljala – Kõnnu – Kõriska – Kõrkküla – Kõrkvere – Kõruse – Kõruse-Metsaküla – Kõõru – Käesla – Käku – Käo – Kärdu – Kärla-Kirikuküla – Kärla-Kulli – Kärneri – Kübassaare – Küdema – Külasema – Külma – Laadjala – Laadla – Laevaranna – Laheküla – Laheküla – Lahetaguse – Laimjala – Lalli – Laoküla – Lassi – Laugu – Laugu-Liiva – Leedri – Leeskopa – Lehtmetsa – Leina – Leisi – Lepiku – Levala – Levalõpme – Liigalaskma – Liiküla – Liiva – Liiva – Liivanõmme – Liiva-Putla – Liivaranna – Lilbi – Lindmetsa – Linnaka – Linnuse – Linnuse – Loona – Lussu – Luulupe – Lõetsa – Lõmala – Lõpi – Lõu – Lõupõllu – Läbara – Länga – Lätiniidi – Läägi – Läätsa – Lööne – Lülle – Lümanda – Lümanda-Kulli – Maantee – Maasi – Maleva – Masa – Matsiranna – Meedla – Mehama – Meiuste – Merise – Metsaküla – Metsalõuka – Metsapere – Metsara – Metsaääre – Metsküla – Moosi – Mui – Mujaste – Mullutu – Muraja – Muratsi – Murika – Mustjala – Mustla – Mõega – Mõisaküla – Mõisaküla – Mõnnuste – Mõntu – Mäebe – Mäeküla – Mägi-Kurdla – Mäla – Mändjala – Männiku – Mässa – Mätasselja – Mätja – Möldri – Nautse – Nava – Neeme – Neemi – Nenu – Nihatu – Ninase – Nurme – Nurme – Nõmjala – Nõmme – Nõmmküla – Nõmpa – Nässuma – Odalätsi – Oessaare – Ohessaare – Ohtja – Oina – Oitme – Oju – Orinõmme – Oti – Paaste – Paatsa – Paenase – Paevere – Pahapilli – Pahavalla – Paiküla – Paimala – Paju-Kurdla – Pajumõisa – Pallasmaa – Pamma – Pammana – Panga – Parasmetsa – Parila – Peederga – Pidula – Pidula-Kuusiku – Pihtla – Piila – Piiri – Poka – Praakli – Puka – Pulli – Purtsa – Põitse – Põlluküla – Põripõllu – Pädaste – Päelda – Pähkla – Pärase – Pärni – Pärsama – Pöide – Pöide-Keskvere – Pöitse – Püha – Püha-Kõnnu – Raegma – Rahniku – Rahtla – Rahu – Rahuste – Randküla – Randvere – Rannaküla – Rannaküla – Ratla – Raugi – Raugu – Rebaski – Reeküla – Reina – Reo – Ridala – Ridasi – Riksu – Rinsi – Roobaka – Rootsiküla – Rootsivere – Ruhnu – Ruhve – Räimaste – Rässa – Räägi – Röösa – Saareküla – Saaremetsa – Sagariste – Saia – Saikla – Sakla – Salavere – Salu – Sandla – Sauaru – Saue-Mustla – Saue-Putla – Sauvere – Selgase – Selja – Sepa – Sepise – Siiksaare – Sikassaare – Silla – Simiste – Soela – Soodevahe – Soonda – Sundimetsa – Sutu – Suuremõisa – Suure-Rootsi – Suurna – Suur-Pahila – Suur-Rahula – Suur-Randvere – Sõmera – Sõrve-Hindu – Sääre – Taaliku – Tagamõisa – Tagaranna – Tagavere – Tahula – Talila – Tammese – Tammuna – Tamse – Tareste – Taritu – Tehumardi – Tiirimetsa – Tiitsuotsa – Tirbi – Tohku – Toomalõuka – Torgu-Mõisaküla – Tornimäe – Triigi – Tuiu – Tumala – Tupenurme – Turja – Tusti – Tutku – Tõlli – Tõlluste – Tõnija – Tõre – Tõrise – Tõru – Täätsi – Türju – Uduvere – Ula – Ulje – Undimäe – Undva – Unguma – Unimäe – Upa – Uuemõisa – Vahtraste – Vahva – Vaigu – Vaigu-Rannaküla – Vaivere – Valjala-Ariste – Valjala-Kogula – Valjala-Nurme – Vanakubja – Vana-Lahetaguse – Vanalõve – Vanamõisa – Vanamõisa – Vantri – Varkja – Varpe – Vatsküla – Vedruka – Veere – Veeremäe – Veeriku – Vendise – Vennati – Veske – Vestla – Viidu – Viidu-Mäebe – Viira – Viira – Viki – Vilidu – Vilsandi – Viltina – Vintri – Virita – Võhma – Võiküla – Võlla – Võrsna – Väike-Pahila – Väike-Rahula – Väike-Rootsi – Väike-Ula – Väike-Võhma – Väkra – Väljaküla – Väljamõisa – Välta – Õeste – Õha – Ööriku – Üru – Üüdibe – Üüvere

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehi ja 53,10% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive −2,28‰. 98,32% elanikest olid eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr oli 7,0%. Rahvastiku tihedus oli 11,9 in/km².

Seisuga 1. jaanuar 2019 oli Saare maakonnas 33 108 elanikku, neist 32 395 (97,85%) olid eestlased, 250 (0,76%) venelased ja 332 inimest (1%) muudest rahvustest. 131 inimese rahvus oli teadmata. 2019. aastal sündis Saare maakonnas 367 last ja suri 423 inimest. Loomulik iive oli −56.

Rahvaloendused

1922. aastal loendati Kuressaares 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ja juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ja 1934. aastal 99.

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ja 1 juut.

Loodus

• Lääne-Saaremaa kõrgustik
• Laidevahe looduskaitseala
• Vilsandi rahvuspark
• Aula karstiala
• Kooljamäed
• Odalätsi luitestik
• Loode tammik
• Saare maakonna veekogude loend

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Saaremaa ajalugu

Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv Kuressaare kreis. 1917. aastal ühendati seni Liivimaa kubermangu kuulunud Saaremaa Autonoomne Eestimaa kubermanguga.

Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1922. aastal elas Saare maakonnas 53 793 inimest. 1934. aastal oli Saare maakonna pindala 2964 km² ja elanike arv 51 373.

1939. aasta vallareformiga likvideeriti Saaremaal Hellamaa, Kaarma-Suure, Loona, Maasi, Muhu-Suure ja Uuemõisa vald ning moodustati Kaarma, Kihelkonna, Kuressaare, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Pihtla, Pärsamaa, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald.

Eesti NSV ajal tegutsesid EK(b)P Saaremaa Komitee I sekretärina Boris Bersin, Otto Merimaa.

1950. aastal kaotati maakonnad ja vallad ning moodustati Kuressaare rajoon. Alates 1952. aastast kandis rajoon nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga.

1. jaanuaril 1990 moodustati senise Kingissepa rajooni piirides Kingissepa maakond, mis nimetati 20. jaanuaril 1990 ümber Saare maakonnaks.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Saare maakonda järgmised haldusüksused:

• linnad: Kuressaare
• vallad: Kaarma, Kihelkonna, Kuressaare, Kärla, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu ja Valjala vald

1999. aastal ühines Kuressaare vald Kaarma vallaga. 2014. aastal ühinesid Kaarma, Kärla ja Lümanda vald Lääne-Saare vallaks.

2017. aasta haldusreformga liitusid Saaremaa saare 12 omavalitsusüksust Saaremaa vallaks. Muhu ja Ruhnu vald säilisid senistes piirides. Peale selle lõpetasid 1. jaanuaril 2018 tegevuse Saare maavanem ja Saare maavalitsus.

• 
  Omavalitsusüksused (1992–1999)
• 
  Omavalitsusüksused (1999–2014)
• 
  Omavalitsusüksused (2014–2017)

Vaata ka

• Saaremaa (maakond)
• Kingissepa rajoon
• Saaremaa jalgpallikoondis
• Saare maakonna vapimärk
• Saare maakonna teenetemärk

Välislingid

• Saare maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Endel Püüa, Maaomavalitsuste loomine, Oma Saar 10. august 2007.