iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Poolpäevaleht
Poolpäevaleht – Vikipeedia Mine sisu juurde

Poolpäevaleht

Allikas: Vikipeedia
Poolpäevaleht
Tüüp kaks korda kuus laupäeviti
Omanik Valge Võtme Vennaskond
Formaat omakirjastuslik
Väljaandja Maarjamaa Kultuuriühisus
Toimetaja Hubert Jakobs
Asutatud 1978
Keel eesti
Toimetus Tartu
Trükiarv 15

Poolpäevaleht oli Tartus ilmunud omakirjastuslik ajaleht.

Masinkirjas läbi värviliste kopeerpaberite paljundatuna, A3-formaadis paberi mõlemale küljele trükituna ilmusid Poolpäevalehe seitse numbrit kuuel leheküljel 15 eksemplaris kaks korda kuus laupäeviti ("poolpäev") 1978. aasta oktoobrist kuni 1979. aasta jaanuarini.

Poolpäevaleht oli päistiitli kohaselt "Valge Võtme Vennaskonna ja Maarjamaa Kultuuriühisuse häälekandja", tegelik toimetaja ja väljaandja oli Hubert Jakobs.

Poolpäevalehes ilmus luulet, intervjuusid, retsensioone ja artikleid paljudest valdkondadest. Püsirubriigis "60 aastat tagasi" meenutati Vabadussõja sündmusi, edastati uudiseid ja teateid, tutvustati taarausku. Rubriigis "kirjandusšedöövreid" ilmus Stalini-aegseid räuskavas stiilis kirjutisi. Avaldati õnnitlusi sünnipäevade jm perekondlike sündmuste puhul, ilmus paroodiaid, müstifikatsioone jne.

Poolpäevaleht nr 1

[muuda | muuda lähteteksti]

14. hingedekuu päeval 1978. a.

  • Juhtkiri: Meie ajalehe pale, olemus ja eesmärgid. – Muuhulgas antakse teada, et toimetus ei avalda kirjutisi, mis on karistatavad ENSV Kriminaalkoodeksi paragrahvidega 68 (nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda), 69 (sõjapropaganda), 72 (rahvusliku või rassilise võrdõiguslikkuse rikkumine), 73 (riikliku saladuse avaldamine), 129 (laim), 194' (nõukogude riiklikku või ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamine).
  • Intervjuu Ervin Õunapuuga.
  • Nobeli preemia 1978. – Isaac Bashevis Singer ja tema looming.
  • Eesti luule Tšiilis. – Lõuna-Ameerikas elav Andres Kariste on tõlkinud hispaania keelde eesti kirjanike luulet ning töötab praegu luuleantoloogia kallal. Kirjastus El Mercurio on tema tõlkes juba välja andnud Johnny B. Isotamme "Kogutud luuletused" tšiili noorkunstniku Pedro Gabore kujunduses trükiarvuga 15 000 eksemplari.
  • Intervjuu Herbert Saluga.
  • Kriitika ja kunstikriitika. – Kommentaar Mati Undi kirjutisele "Liiga vähe üldistuseks", Looming 1978 nr 3, lk 513-515 (järgneb).
  • Muusikaveerud. – Inglise edetabel 10.10.78.
  • Teateid. – Keith Moon surnud.
  • Luulet. – Ann Mälberg ( = Leonhard Lapin), Peeter Ilus, Hubert Jakobs.

„Peeter Ilus

tõmmude hattade võlu
higise lembuse sõud
dringid ja Heineken-õlu
Broadway ning Fordham Road

kuidas põleda kuni
stage-manager väntab und
võtteid käib loojakuni
black-out ja staaritund

kuradi palavad ilmad
subway ja Queensboro sild
surmal on meie silmad
silmapilkude pild

Bronx, 1977“

Poolpäevaleht nr 2.

[muuda | muuda lähteteksti]

28. hingedekuu päeval 1978. a.

  • Juhtkiri: Taarast ja jumalast. – Ümbertrükk ajakirjast Hiis koos kommentaariga.
  • Ühest tähtpäevast. – Johnny B. Isotamme sünnipäev ja tema austamine Tartu kirjanike majas.
  • Kas Enn Tarto on hullumajas? – New Yorgi ajalehes Vaba Eesti Sõna 4. oktoobril ilmunud teate ümberlükkamine.
  • Habemus Papam. – Karol Wojtyla valimisest paavstiks Johannes Paulus II.
  • In memoriam Reed Morn.
  • Ilmunud järjekordne "Lectio". – Ülevaade omakirjastusliku kristliku ajakirja seitsmendast numbrist.
  • Luulet. – Peep Ilmet, Hubert Jakobs.
  • Kriitika ja kunstikriitika. – Marju Lauristini kõnest "Noorus on hukas" noorte autorite ülevabariigilisel seminaril.
  • Kirjandusšedöövreid. – Katkendeid 1941. aastal ilmunud teosest "Tallame puruks valgesoome mao".

„Taltsutamatu vihaga täitus iga nõukogude inimese süda, kui sai teatavaks jultunuks läinud hitlerlike nolkide jõle provokatsioon, kes julgesid oma räpase kärsa ajada meie nõukogude aeda. Ühes saksa fašismi kärnaste koertega tõstis oma pea ka kärnane lambakoer saksa õuest, sisisev valgesoome madu. See kaval, äraandlik madu julgeb roomata sõjaga Suure Sotsialistliku Riigi ligipääsmatuile kindlustele.“

  • Ann Must: "Ma pole see, kelleks mind peetakse." – (Müstifikatsioon. Tabloidlehtede paroodia. "Kõik andmed on ebausutavad".)
  • Muusikaveerud. – Inglise edetabel 24.10.78 ja selleaastased kantrimuusika auhinnad.

Poolpäevaleht nr 3.

[muuda | muuda lähteteksti]

11. talvekuu päeval 1978. a.

„Ain Kaalepi värssides irvitab meile vastu kodanluse amoraalsus kogu oma häbitus alastuses. Vihates jõulist, täisverelist elu, hoidudes kramplikult eemale meie heroilisest tegelikkusest, püüab ta lugejaisse sisendada kaduvuse ja hauameeleolusid, mürgitada tema teadvust müstika surmakatsega. Pornograafiameistri Henry Milleri ja kurikuulsa kirjandusliku valerahategija Andre Gide'i eeskujul püüab Kaalep inimest suruda kraaviporisse, ajades ise mätta otsas segast juttu tõest ja valest.“

  • Muusikaveerud. – Inglise edetabel 7.11.78.
  • Peeter Ilusa ja Hubert Jakobsi luulet.
  • Välisuudiseid. – Rootsi valitsus toetab Ilmar Laabani ja Helga Öpiku luulekogude trükkimist. – USA-s suri armastatud kunstnik Norman Rockwell.
  • Päevateemadel. – Robert Gray. Suguelu ja loomuvastasus. (Poleemika Sara Ruddicki kirjutisega "On Sexual Morality". Järgneb).

Poolpäevaleht nr 4.

[muuda | muuda lähteteksti]

25. talvekuu päeval 1978. a.

  • Juhtkiri: Milleks meile see taarausk veel?
  • Eesti rahvas – vaimlisele iseseisvusele? Taara usulise liikumise mõttest ja sihtidest (järgneb).
  • 60 aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda.
  • Välisuudiseid. – Texase Ülikooli koguteoses "The Many Voices of America" ilmus Viktor Terrase ülevaade USA-s elunevate eesti luuletajate loomingust. – Ivar Ivaskil on ilmumas valikkogu. – USA selleaastane S. V. Benet' nimeline kirjandusauhind anti Andrei Sinjavskile. – Floridas toimunud filmifestivalil linastus eestlaste tehtud film "Tiina" August Kitzbergi "Libahundi" ainetel. – Rootsis on väljaandmisel Jakob Hurda mahukas perekondlik kirjavahetus. – Arvo Mägi uus romaan käsitleb Maarjamaad 1740. aastatel.
  • Pilk minevikku: 60 aastat tagasi.
  • In memoriam. – 18. novembril sängitati Tallinnas maamulda Maria Laidoner, Eesti Vabariigi Kaitseväe Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri abikaasa.
  • Ilmunud uus "Tõleti raamatukogu" number. – Sisaldab kaks luulekogu: Arved Viirlaiu "Jäätanud peegel" ja Arno Vihalemma "Consolationes".
  • Arved Viirlaiu ja Arno Vihalemma luulet.
  • Uno Lahe luuletus ja kirjutis vene filoloogiast TRÜ-s.
  • Muusikaveerud. – Inglise edetabel 21.11.78.
  • Peep Ilmeti ja Hubert Jakobsi luulet.

„Peep Ilmet*

Need oli ilusad
hoogsad ja segased ajad
ja meil kõigil olid selged
kõik ilmamaa asjad
ja me saime esmakordselt kõnelda asjust
millest ei räägitud
vähemalt meie polnud kuulnud
neist räägitavat
me lootsime väga palju
ja vanemad põlvkonnad
kelledega me mingi iseenesestmõistetavusega
järsku tuttavaks saime
lootsid vist kah
või tegid vähemalt sellist nägu
võib-olla olid nad väsinud pettumast
kasvas yleyldine ylesköetus
aga mis ei jäänud tulemata
olid ärevad teated...

*luuletus avaldatud ilma autori nõusolekuta.“

Poolpäevaleht nr 5.

[muuda | muuda lähteteksti]

9. jõulukuukuu päeval 1978. a.

  • Juhtkiri: Eesti rahvas – vaimlisele iseseisvusele? Taara usulise liikumise mõttest ja sihtidest. – Ajakirjast Hiis, 4. vihik, 1933.
  • Tähistame inimõiguste päeva. – Prantsuse Rahvuskogu poolt 1789. aastal vastu võetud "Seletus inimese ja kodanike õiguste kohta".
  • Välisuudiseid. – Prantsuse kirjanduspreemia Medicis mitteprantslastest laureaadid olid Aleksander Zinovjev, Yachar Kemal, Patricia Highsmith, Peter Handke ja David Shahar. – Suri Golda Meir. – Stokholmis toimus Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolek. – Ilmus kvartaliajakirja Word Literature Today sügisnumber Ivar Ivaski toimetamisel, milles arvustatakse Andres Ehini, Debora Vaarandi ja Arvo Valtoni raamatuid. – Eesti Kirjanike Kooperatiivi juhataja Bernard Kangro tutvustab kirjastuse uusi raamatuid.
  • Giorgio de Chirico on surnud.
  • Teateid. – Poliitvang Mati Kiirend olevat üle toodud Tallinna Patarei vanglasse.
  • Andrus Loos. Kaks katkendit poeemist "Kahe kuristiku vahel".
  • Kosmonaut James B. Irwini kõne Tallinna Oleviste kirikus (järgneb).
  • Päevateemadel. – Robert Gray. Suguelu ja loomuvastasus II (järgneb).
  • Pilk minevikku: 60 aastat tagasi.

Poolpäevaleht nr 6.

[muuda | muuda lähteteksti]

23. jõulukuukuu päeval 1978. a.

  • Juhtkiri: Kuidas pühitseme oma jõule? – Ajakirjast Hiis, 2. vihik, jõulukuu 1930.
  • Meenutatakse, et jõulukuu 11. päeval möödus 60 aastat suure vene kirjaniku Aleksander Solženitsõni sünnist ja jõulukuu 22. päeval möödus 110 aastat väljapaistva Eesti poliitikategelase Jaan Tõnissoni sünnist (surma aeg ja koht senini teadmata).
  • Välisuudiseid. – Rootsis ilmus Elmar Pettai teine luulekogu "Sinine unistus". – 10. jõulukuu päeval esines Toronto raekojas kontserdiga kammerkoor Estonia. Koori juhatas Roman Toi.
  • Luulet. – Andres Ehin: Taara tammikus, Sadisti sünnipäev. ("Avaldatakse autori loata.") – Viktor Kärner: Igor Gräzinile jmt.
  • 1978. aastal ilmunud omaväljaanded. Bibliograafia.

Avangardi lõpp.
Tõlet 1.
Vigilia IV.
Salahalaalalhoid.
Tõleti Raamatukogu nr 1.
Tõlet 2.
Tartu Sügis.
Vigilia V.
Tõleti Raamatukogu nr 2.

Andrus Rõuk. Nagu luule. (Koostanud Urmas Mikk. Tallinn.)
Aado Lintrop. Magava maaga. Ilustanud autor.

Lectio VII. A.D. 78. (D. Delery, F. Partoes, Ch. Dawson, V. M., Jim Darin, Paul Olark, Leo Semlek, H. M., B. Häring jt.)
Kultuurikogumik I. "Ecclesia & Lectio". (Bernhard Häring, Paul Tillich, M. L. King, V. Gardavsky.)

Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. I kogu.
Valimik materjale Eesti Demokraatliku Liikumise kohta. Eestimaa. Sügis 1978.

  • Pax ( = Jaan Isotamm). Uut "Vigiliat" vaagimas.
  • Rahvuslipust.

„Kõike ülaltoodut arvesse võttes oleks vajalik
1) viivitamatult lõpetada igasugune rahvuslipu ja rahvusvärvide diskrimineerimine,
2) tunnustada sini-must-valget rahvuslippu ENSV lipu kõrval,
3) rehabiliteerida kõik isikud, kea eales on represseeritud rahvuslipu ja -värvide propageerimise eest.
Samuti tuleb loobuda Eesti ajaloo moonutamisest ja halvustavast suhtumisest eestlaste iseseisvasse rahvusriiki. Korrektsuse huvides tuleb loobuda terminist "kodanlik Eesti", kuna sellenimelist riiki pole kunagi eksisteerinud – Rahvasteliidu liikmeks oli Eesti Vabariik, samuti sõlmis Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu ja NSVL kõik hilisemad lepingud Eesti Vabariigiga.“

  • Kosmonaut James B. Irwini kõne jätk (algus nr 5).

Poolpäevaleht nr 7.

[muuda | muuda lähteteksti]

6. helmekuu päeval 1979. a.

  • Juhtkiri: Taara-usu poole. – Ajakirjast Hiis", 2. vihik, jõulukuu 1930.
  • Pilk minevikku: 60 aastat tagasi.
  • Luulet: Eda Vahur.
  • Välisuudiseid. – Mullune H. Visnapuu nimeline kirjandusauhind anti 2. helmekuul 1979 Arved Viirlaiule.
  • Arvamusi väljaande "Tartu sügis" kohta. – Kokkuvõte. Tõusudest ja mõõnadest.
  • Jüri Remmelgas. Sensatsiooniline teos eesti raamatuturul. – Stockholmi Eesti Päevalehes ilmunud retsensioon Einar Sandeni raamatule "Mitme näo ja nimega" TRÜ professori Juhan Tuldava spioonitegevusest.
  • Kosmonaut James B. Irwini kõne jätk (algus nr 5-6).

1979. aasta veebruaris, kui Poolpäevaleht oli juba kolm kuud ilmunud, hakkasid KGB, Tartu Riiklik Ülikool jt asutused korraldama vestlusi, ülekuulamisi, sundtoomisi ja koosolekuid, nõuti seletuskirju, ähvardati, hirmutati ja hoiatati paljusid: Doris Kareva, Hubert Jakobs, Arvo Pesti, Jaan Isotamm, Aado Lintrop, Leonhard Lapin, Ott Arder, Matti Milius, Viktor Niitsoo.

Hubert Jakobs tagandati Tartu Noorte Autorite Koondise juhatuse esimehe kohalt. Ülikoolist eksmatrikuleeriti või sunniti lahkuma Hubert Jakobs, Arvo Pesti ja Doris Kareva.[1]

Sama aasta augustis/septembris avalikustas Hubert Jakobs oma sidemed KGB-ga avalikus kirjas "Asja käik".[2]

Arhiivimaterjalid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • KM EKLA f 321 m 24:2.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]