iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Budberg
Otto von Budberg – Vikipeedia Mine sisu juurde

Otto von Budberg

Allikas: Vikipeedia

Parun Otto von Budberg (täisnimi saksa keeles Otto Bernhard Freiherr von Budberg-Bönninghausen, vene keeles Отто́н Рома́нович Бу́дберг; 18. veebruar 1850 Tallinn17. veebruar 1907 Kivi-Vigala) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.

Budbergide suguvõsast pärit parun Otto Bernhard von Budberg sündis Vanamõisa mõisniku ja Eestimaa rüütelkonna sekretäri parun Reinhold (Roman) Friedrich von Budberg-Bönninghauseni (1816–1858) ja Vanamõisa ning Seira pärijanna vabapreili Alexandra Elisabeth Clodt von Jürgensburgi (1829–1898) vanima lapsena.

Otto von Budberg oli Läänemaa kreisisaadik, 1893–1902 Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik ning Venemaa keisririigi Riiginõukogu liige.

Aastatel 1905–1907 oli ta Eestimaa Põllumajanduse Seltsi esimees.

Talle kuulus Vanamõisa (Võhma-Vanamõisa) mõis, Kirbla kihelkonnas ja Seira mõis Haapsalu kreisis.

Ta mõrvati[1] 17. veebruaril 1907 Kivi-Vigalas, tema 1905. aasta revolutsioonist osavõtnud sotsiaaldemokraatidest Anton Holunder, Aleksander Donner ja Jakob Leis[2] jt. terroristide lendsalga röövmõrtsukad, kes Põhja-Eestis riisumiste ja röövmõrtsukatöödega kogusid raha revolutsiooni otstarbeks, tabati[3]. Budbergi tapmises mõisteti 1908. aastal Anton Holunder, Voldemar Johanson ja Eduard Sommer Peterburi sõjaringkonnakohtu väljasõiduistungil Tallinnas surma. Holunder ja Johanson poodi Rahumäe tee äärde männi otsa. Teistele kohtualustele määrati karistuseks eri pikkusega sunnitöö, ja seda mitte ainult Budbergi tapmise, vaid ka muude kuri­tegude eest.

Budberg maeti 24. veebruaril 1907 Tallinna Kopli kalmistule.

Otto von Budberg abiellus 17. augustil 1882 Aasperes vabapreili Elisabeth Alexandrine von Dellingshauseniga (1860–1896), kes oli Aaspere mõisniku ja Eestimaa rüütelkonna peamehe Nikolai von Dellingshauseni ja Alexandrine von Weissi tütar. Abielust sündisid:

Otto von Budbergi esivanemad
Vabahärra
Otto von Budberg
(1850–1907)
Vabahärra
Roman von Budberg
(1816–1858)
Vabahärra
Karl Leonhard von Budberg
(1775–1837)
Vabahärra
Otto Wilhelm von Budberg
(1730–1793)
Vabahärra
Otto Friedrich von Budberg
(1700–1755)
Margaretha Wilhelmine von Uexküll
(1710–1734)
Vabapreili
Barbara Wilhelmine von Tiesenhausen
(1740–1794)
Vabahärra
Jakob Johann von Tiesenhausen
(1729–1784)
Gertrude Wilhelmine von Bistram
Henriette Auguste von Nasackin
(1789–1872)
Karl von Nasackin
(1761–1793)
Magnus Reinhold von Nasackin
Eva Loisa von Schulmann
Beata Johanna von Fischbach
(1763–1807)
Karl Magnus von Fischbach
Vabapreili
Charlotte Wilhelmine von der Pahlen
Vabapreili
Alexandra Elisabeth Clodt von Jürgensburg
(1829–1898)
Vabahärra
Bernhard Clodt von Jürgensburg
(–1853)
Vabahärra
Adolf Friedrich Clodt von Jürgensburg
Vabahärra
Karl Wilhelm Clodt von Jürgensburg
Ulrike Eleonora von Stackelberg
Gertruda Sophia von Schwengelm
(1742–1773)
Jakob Heinrich von Schwengelm
Anna Margaretha von Pohlmann
Krahvitar
Julie Magdalene Rehbinder
(1794–1864)
Krahv
Gustav Diedrich Rehbinder
(1756–1826)
Krahv
Otto Magnus Rehbinder
(1756–1826)
Vabapreili
Sophia Katharina Dorothea von der Pahlen
(1737–1768)
Anna Annette von Schwengelm Berend Gustav von Schwengelm
Henriette Juliane von Mannteuffel
  1. Parun Budbergi tapmise saladus, Päewaleht, nr. 318, 18 november 1934
  2. Mihkel Aitsam, 1905. aasta eel- ja järellugudega, Päewaleht, nr. 34, 3 veebruar 1937
  3. Pekka Erelt, „Paruni pea oli kui kotletiliha!“, Eesti Ekspress, 23.10.2019