Mazyr

Mazyr
valgevene	Мазыр * / Mazyr *transkriptsioon: Mazõr
vene	Мозырь (Mozõr)
	Mazyri vapp
	Pindala: 36,0 km²
	Elanikke: 105 152 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 52° 3′ N, 29° 14′ E

Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus. Asub Prõpjatsi kaldal Homielist 133 ja Minskist 220 kilomeetri kaugusel.

Ajalugu

Asulat on esmamainitud 1155. aastal. Toona läks see Kiievi vürstiriigilt üle Tšernigovi vürstiriigile. Hiljem oli selle piirkonna keskuseks Turaŭ, sealsed alad moodustasid Turaŭ ja Mazyri piiskopkonna.

XIV sajandi keskpaigas hakkas linn kuuluma Leedu suurvürstiriiki. Umbkaudu sel ajal rajati sinna ka puidust kindlus. Seoses administratiivreformiga hakkas linn kuuluma Minski vojevoodkonda, olles sealse Mazyri maakonna keskuseks. Viienda Moskva-Leedu sõja ajal rüüstasid linna Moskva väed.^[2]

Aastal 1577 sai Mazyr Stefan Batorylt Magdeburgi õigused, ühtlasi kinnitati ka linna vapp.^[3]

Aastal 1609 Mazyr põles. Aastal 1616 ehitati sinna esimene katoliku kirik. XVII sajandil asutati linna ümbruses mitmeid kloostreid (neist aastal 1760 asutatud bernardiinide kloostri ruumides tegutseb tänapäeval õigeusu klooster). Aastail 1723–1773 tegutses linnas ka jesuiitide misjonikeskus.^[4]

Seoses Poola jagamisega läks linn aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus sellest sai Minski kubermangu kuuluva Mozõri maakonna keskus. Aastal 1834 avati seal aadlike kool, millest kujunes hiljem sealne gümnaasium. Linnal oli õigus pidada kaks korda aastas laata.

Aastal 1878 oli Mazyris kolm õigeusu kirikut, üks katoliku kirik ja sünagoog. Aastal 1897 elas linnas 8076 inimest, kellest 69,73% olid juudid.

Aastal 1919 läks Mazyr Valgevene NSV koosseisu. Aastail 1924–1930 ja 1935–1938 oli linn Mazyri ringkonna halduskeskuseks. Aastail 1938–1954 oli linn Polesje oblasti halduskeskuseks. Teise maailmasõja eel moodustasid juudid linna elanikest 36,09%; sõja lõppedes olid praktiliselt kõik sealsed juudid hävitatud.^[5] Sealses surmalaagris hukati 4700 kohalikku elanikku.

1988. aastast on linnas trammiliiklus.

Elanikkond

1500 (1552)
2000 (1576)
1500 (1724)
2000 (1795)
3000 (1820)
6500 (1850)
5899 (1866)
7834 (1878)
8076 (1897)
9976 (1907)
10 395 (1908)
12 251 (1910)

14 300 (1927)
17 500 (1939)
48 000 (1970)
58 000 (1973)
103 000 (1991)
109 200 (1998)
111 800 (1999)
111 500 (2004)
111 600 (2006)
112 000 (2008)
108 800 (2010)
112 003 (2016)^[6]

1878. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mazyri elanike seas õigeusklikuke 5457, vanausulisi 23, katoliiklasi 446, kalviniste 10 ja juute 1898.^[7]

Tänapäeval on Mazyri elanikest valgevenelasi 87,6%, venelasi 10,4%, ukrainlasi 3,4% ja poolakaid 0,3%.

Loodus

Linn asub Prõpjatsi jõe mõlemal kaldal. Linna keskus asub merepinnast 170 meetri kõrgusel. Mazyri lõunapiiril paikneb Homieli oblasti kõrgeim punkt (221 m).^[8]

Mazyri peamised kliimanäitajad aastatel 1981–2010 kogutud andmete põhjal
Näitaja	Jaan	Veebr	Märts	Apr	Mai	Juuni	Juuli	Aug	Sept	Okt	Nov	Dets	Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	–1,7	–0,1	4,7	14,0	20,6	23,0	25,0	24,1	18,3	11,5	3,7	–0,8	11,8
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	–6,8	–7	–2,8	2,8	8,3	11,9	13,8	12,6	8,1	3,4	–1,4	–5,5	3,1
Keskmine sademete hulk (mm)	41	38	42	43	59	87	102	64	60	52	49	47	684

Liiklus

Mazyris paikneb Prõpjatsi põhjakaldal Valgevene suurim sadam. Linna läbib Kalinkavičy ja Korosteni vaheline raudtee, millele jäävad linna piirides lisaks Mazyri raudteejaamale veel ka Pchovi raudteejaam ja Kozienki raudteejaam. Linna lähistel paikneb ka Mazyri lennujaam.

Ühistranspordis on lisaks autobussiliinidele linnas ka trammiliin, mille pikkus on ligi 20 kilomeetrit.

Üle Prõpjatsi jõe viiv maanteesild on Valgevene pikim maanteesild.

Majandus

Mazyri tööstuspiirkond asub linnast 15 kilomeetrit lõuna pool Michałki külanõukogu territooriumil; linnaga ühendab seda trammiliin. Sealne tähtsaim ettevõte on Mazyri naftatöötlemistehas, kus töödeldakse nii Venemaalt pärinevat naftat kui ka Valgevene enda riigist pärinevat naftat. Linna lähistelt möödub naftajuhe Družba.

Linna juures paiknevad Valgevene suurimad kivisoola varud; neid kaevandatakse ja töödeldakse.

Linnas töödeldakse puitu. Mazyris valmistatakse ka kaableid ja maaparandustehnoloogiat. Linnas on piiritusevabrik. Tähtsaiks tööstusharudeks on ka trükitööstus ja nahatööstus. Sealse õlletehase toodangu hulka kuulub ka mineraalvesi.

Kultuur ja haridus

Haridust annavad 15 keskkooli ja neli muusikakooli. Mazyris asub ka kutseharidust andev ehitustehnikum.

Linnas on üks kõrgkool – I. P. Šamiakini nimeline Mazyri Riiklik Pedagoogikaülikool.

Elanikke teenindab ligi 50 raamatukogu. Mazyris on üks kino ja üks teater, seal on ka koduloomuuseum.

Meedia

Linnas tegutseb kohalik kaabeltelevisiooni telekanal.

Mazyris antakse ka välja kahte kohalikku ajalehte: «Жыцьцё Палесься» ja «На свае вочы».

Sport

Linna esindab jalgpalliklubi Mozõri Slavia. Mazyri lõunaserval asub mäesuusatamiskeskus.

Sõpruslinnad

Korosten, Ukraina
Strakonice, Tšehhimaa
Severodvinsk, Venemaa
Jegorjevsk, Venemaa
Hartsõzk, Ukraina

Nežin, Ukraina
Yokosuka, Jaapan
Chojnice, Poola
Xuzhou, Hiina

Pilte

Vanalinn
Linna keskuseks on Lenini väljak
Mazyri draamateatri hoone
Maanteesild üle Prõpjatsi jõe
Lossimägi
Endine tsistertslaste klooster
Mazyri ajaloolist keskust ja uuemat lääneosa ühendavad jäärakutes looklevad tänavad
Linna lõunaserval paikneb jäärakute kaitseks loodud maastikukaitseala
Linna lääneosa on korterelamute piirkond
Mazyri Mihkli peakirik
Mazyri Mihkli kirik
Endise Mazyri gümnaasiumi hoone