Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste. Mõnes kontekstis viitab see kõigele, millest koosneb reaalsus või füüsiline universum. Samuti võib see tähendada konkreetset ontoloogilist seisundit. Ehkki maailma mõiste selgitamisega on tegeldud kogu Lääne filosoofia ajaloo vältel, tõstatati teema otseselt alles 20. sajandi algul ning on tänini vaieldav.
Maailm (kreeka keeles kosmos, ladina keeles mundus, saksa keeles Welt) on kõigi asjade kogusus (Gesamtheit aller Dinge), kogu lõpliku olemise kogusumma (Inbegriff aller endlichen Wesen), mida mõeldakse koos ideega maailma kõikehaaravusest (totaalsusest, Totalität). Maailm on nii "natura naturata", üksikute asjade ja üksikute sündmuste kui niisuguste kogusumma, see, kuidas need reeglipärasel moel omavahel on seotud, võimaliku (kuid mitte kunagi täieliku) kogemuse eseme (Gegenstand möglicher (aber niemals abzuschließender) Erfahrung) loovad ("empiiriline" maailmamõistmine, (»empirischer« Weltbegriff)) kui ka objektides esinevate "transtsendentsete faktorite" kogusumma (Inbegriff der "transzendenten Faktoren") ("metafüüsiline" maailmamõistmine, (»metaphysischer« Weltbegriff)).
Laiemas tähenduses on maailm sama (eins) mis universum, kitsamas tähenduses on (meie) maailm universumi osa, kuna olemas on loendamatult "maailmu" (planeetide süsteeme). Maailma iga koostisosa on maailmasisene (innerweltlich). Jumal, kui kõrgeim sünteetiline ühtsus (höchste synthetische Einheit), on ülimaailmne (überweltlich).