iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.
iBet uBet web content aggregator. Adding the entire web to your favor.



Link to original content: http://et.wikipedia.org/wiki/Kivimäe_asum
Kivimäe (Tallinn) – Vikipeedia Mine sisu juurde

Kivimäe (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kivimäe asum)
Kivimäe
Pindala: 2,22[1] km²
Elanikke: 4856 (01.01.2018)[2]

Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 39′ E
Kivimäe põhikool

Kivimäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Hiiu, Nõmme ja Pääsküla asumiga. Kivimäe asumi pindala on 2,22 km2.[1]

Piirkond on nime saanud Tallinna–Keila raudtee ehitamisel kaevatud künnise (kivimäe) järgi.[3]

Asumi territoorium

[muuda | muuda lähteteksti]

Kivimäe asumi territooriumi piir kulgeb põhjas mööda endist Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi maa-ala. Kirdesse liikudes mööda Lauliku tänavat ületab Pärnu maantee ja suundub edasi Valve tänavale, kus ületab Tallinna–Keila raudtee, kuni ristub Põllu tänavaga. Põllu tänavalt kulgeb piir Sanatooriumi tänavale, läbib Sanatooriumi pargi, ületab Sihi tänava ning ristub Vabaduse puiesteega. Ületanud puiestee, kulgeb Pääsküla raba poole mööda Ugala tänavat, ristudes Taara, Vanemuise ja Ilmarise tänavaga. Seejärel pöördub piir läände, kulgedes mööda Pääsküla raba, kuni ristub Sõbra tänavaga. Pööranud loodesse, kulgeb asumi piir piki Sõbra tänavat Raudtee tänavani ning ületab uuesti Tallinna–Keila raudtee. Seejärel liigub mööda Edela, Vesikaare, Varbola, Lauliku ja Särje tänavat, kuni jõuab jälle Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi maa-alale.

Algne asumikeskus Kivimäe raudteepeatuse ümber on tänaseks kandunud Vabaduse puiestee ja Jannseni tänava nurgale (kaubamaja, apteek). Uute kaubanduspindade rajamine on toimunud Pärnu maantee Laane tänava ja Kivimäe tänava piirkonnas. Asum kuulub valdavalt miljööväärtuslikku elamupiirkonda.[4]

Kivimäe saun Sihi tänav 122. Hoone vundament valmis juba 1940. aastal, saun avati 1959 ja lõpetas tegevuse 2011

Vähe asustatud piirkond Hiiu ja Pääsküla vahel osutus soodsaks kohaks raviasutustele. Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu asus Laste tänaval (1925), tuberkuloosisanatoorium Põllu tänaval (1926) ning sõjaväesanatoorium Lauliku ja Särje tänava vahel (1938). 1920. aastate keskel rajati tänavavõrk ja raudteepeatus. 1930 valmis Lauliku tänaval pritsimaja, kus tegutses Nõmme VTÜ III pritsijaoskond. 1932 alustas tegevust kohalik postiagentuur ja 1940 apteek. Seltsielu edendas enne sõda Nõmme-Kivimäe Kaunistamise ja Heakorra Selts Mändla. Seltsi eestvõttel rajati Kandle tänava lõppu Pääsküla raba äärde rahvapark näitelavaga.[5]

Ajaloolised rajatised asumis

[muuda | muuda lähteteksti]
Kivimäe Haigla peahoone Põllu tänav 63, valmis 1926. aastal

Pääsküla kaitsepositsiooni 12-tolline tagalapatarei (1913–1916)

[muuda | muuda lähteteksti]

Põllu, Jannseni, Künni ja Olevi tänava vahelisele metsaalale jääb Peeter Suure Merekindluse Maarinde positsiooni nr 6 patarei. Tänaseks on säilinud suurtüki ümmargune betoonalus koos jämedate poltidega. Samas asus ka kelder-moonaladu, mis on nüüdseks likvideeritud[6][7].

Kivimäe Haigla (sanatoorium tiisikeridele, 1926)

[muuda | muuda lähteteksti]

Uusklassitsistlik sanatooriumihoone (arhitekt Erich Jacoby) Põllu tänav 63 valmis 1926. aastal[8]. Vabariikliku Tuberkuloositõrje Dispanseri õigusjärglane Kivimäe Haigla lõpetas tegevuse 2001. aastal[9]. Hoone on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud, kuid edasine saatus on ebaselge[10]. 1938. avati Kivimäel, Kivimäe tänav 27 ka arhitekt Alfred Kehva projekteeritud hoones sõjaväesanatoorium.[11]

Kivimäe jaamahoone (1938)

[muuda | muuda lähteteksti]

1937. aasta lõpuks valmis Kivimäe raudteepeatuses Hendrik Otloodi projekti järgi silikaattellistest Kivimäe jaamahoone (Raudtee tänav 97a)[12], mis on 1997. aastal tunnistatud kultuurimälestiseks[13]. 2003. aasta veebruaris avati hoones kuni kuueaastaste laste sisemänguväljak: Nõmme lastemängujaam.[14][15]

Arhitektuuriväärtuslikud hooned

[muuda | muuda lähteteksti]
Voldemar Panso mälestuskivi. Pärnu maantee 361

Huvitavaid objekte ja vaatamisväärsusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühekorruselises majas Pärnu maantee 361 elas lavastaja ja teatripedagoog Voldemar Panso. Maja ette on paigutatud mälestuskivi[17]. Kivimäe raudteepeatuse lähedal Raudtee 120 maja on olnud elukohaks kirjanikele Jaan Kärnerile ja 1945. aastal ka Hugo Raudsepale. Aastail 19401955 elas Põllu tänav 98 kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja Aleksander Tassa[18].

Aasta Arvestuslik rahvaarv[19][20][1][2]
2018 4856
2017 4809
2016 4861
2015 4872
2014 4936
2013 4813
2012 4784
2011 4736

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 80–100% vahele.[21]

Looduslik roheala jääb asumi põhja- ja lõunaossa. Hommiku ja Lauliku tänava vahel on umbes 4 ha suurune metsaala, kus dominantpuuliik on mänd. Lõuna suunal peale Ilmarise tänavat algab Pääsküla raba. Parkmetsadest Sanatooriumi park paikneb asumi idapiiril – Põllu, Sanatooriumi ja Sihi tänava vahel. Piirkonna keskosa ilmestab palu- ja nõmmemännikuga Jannseni puiestik (6 ha).[22]

Ühistranspordiühendus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kivimäe raudteepeatus

Asumisse jääb Kivimäe raudteepeatus, mis asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 10 km kaugusel Balti jaamast.[23]

Tallinna bussiliinidest sõidab mööda Pärnu maanteed buss nr 27 (Harkujärve – Laagri alevik). Maanteele jäävad bussipeatused Kivimäe jaam[24] ja Laane[25]. Vabaduse puiesteel sõidavad bussiliinid 14 (Vana-Pääsküla – Viru keskus), 18 (Laagri – Viru keskus) ja 18A (Urda – Viru Keskus), mis peatuvad Hõimu[26] ja J. V. Jannseni[27] peatuses.

Turvalisus ja korrakaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal alustas Kivimäe asumis tegevust Eesti Naabrivalve esimene sektor[28]. 2003. anti Kivimäe II naabrivalve sektorile auhind "2002. aasta parim naabrivalve sektor"[29].

2009. aastal oli asumis 7 sektorit:

  • Kivimäe I sektor (loodud 2000) hõlmab Valve, Kivimäe, Raudtee ja Pärnu mnt tänava maju (41).
  • Kivimäe II sektor (2001) hõlmab Päikese pst, Toome pst, Palu ja Suvila tänava maju (35).
  • Kivimäe III sektor (2003) hõlmab Kivimäe, Liiviku ja Lauliku tänava maju (18).
  • Sulevi sektor (2003) hõlmab Sulevi, Laulu, Taara ja Vanemuise tänava maju (21).
  • Väljaku sektor (2004) hõlmab Kaevu ja Sihi tänava maju (14).
  • Raudtee sektor (2004) hõlmab Raudtee tänava maju (13).
  • Uku sektor (2005) hõlmab Sulevi, Uku, Ugala ja Taara tänava maju (26)[30].

Ettevõtlus

[muuda | muuda lähteteksti]
Jannseni kaubamaja, Vabaduse puiestee 128

Suurim tööandja on auto-kaubaveoettevõte Koskel AS (Kivimäe tänav 20), kus on 26–50 töötajat.[31][32]

Jannseni kaubamaja

[muuda | muuda lähteteksti]

Jannseni kaubamaja asub aadressil Vabaduse puiestee 128. Kaubamajas on toidu- ja kodukaupade pood ning ilusalong. [33][34] 2019. aastal kauplusehoone esimene korrus rekonstrueeriti ilma juurdeehitusteta ning toidu- ja kodukaupade poodi hakkas pidama Leedu ettevõte Maxima.

Kivimäe saun

[muuda | muuda lähteteksti]

Kivimäe saun asub Sihi tänav 122. Kolmekorruseline hoone (1700 m²) avati 1959. aastal[35] ja algselt ehitati see radiatsioonivarjendiks.[36]

Lasteaiad ja koolid

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna Muusikakeskkool, Vabaduse puiestee 130

Kivimäe asumisse jääb kolm eesti õppekeelega munitsipaallasteaeda. Tallinna Lasteaed Mikumanni asub aadressil Ilmarise 17. Asutuses tegutseb kolm vanuserühma[37][38]. Tallinna Lasteaed Nõmmekannike asub Vabaduse puiestee 135a. Asutuses tegutseb viis vanuserühma[39][40]. Tallinna Lauliku Lasteaed asub aadressil Kivimäe 17. Asutuses tegutseb kuus vanuserühma[41][42].

Eesti õppekeelega munitsipaalkool Tallinna Kivimäe Põhikool aadressil Leegi tänav 14 asub kohe naaberasumi Pääsküla piiril (piir jookseb mööda Varbola tänavat)[43]. Tallinna Kivimäe Põhikool asutati 1932. aastal ja ehitati Friedrich Wendachi projekti järgi. 1961. aastal valmis kooli kõrvale uus hoone algklasside jaoks. Koolis õpib 355 õpilast.[44]

Kuni 2022. aastani tegutses aadressil Vabaduse puiestee 130 eesti õppekeelega Tallinna Muusikakeskkool. See oli ainus õpilasi muusikalise kõrghariduse omandamiseks ette valmistanud riiklik kool Eestis. Koolis õppis ligi 300 õpilast. Kivimäele koliti 1970. aastatel. Kooli tegevus lõpetati 2022. aastal, sest 1. septembrist 2022 alustas Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu maantee 59 tegevust uus kool – Tallinna Muusika- ja Balletikool.[45][46]

2022. aastal valmis Püha Johannese Kooli uus hoone aadressil Kivimäe 25. See on projekteeritud keskkoolina 630 õpilasele. Tegemist on kristliku erakooliga, mis on seotud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga, täpsemalt Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirikuga. Kool on eesti õppekeelega, kuid vene emakeelega õpilastele võimaldatakse vene pärimusõpetust.[47][48]

Asutused asumis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kivimäe asumi tänavad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kivimäe asumi asuvate ja asumit läbivate tänavate nimed[49]

Praegune nimi[50] 1945.–1990. aastad 1940–1941 1920.–1930. aastad Enne 1922/1925
Edela tänav Edela tänav Edela tänav Edela tänav (1927)
Hallikivi tänav Hallikivi tänav Hallikivi tänav Hallikivi tänav (1927) Hallikiviraba tänav (1919)
Hommiku tänav Hommiku tänav Haki tänav Hommiku tänav (1925) Неммеская ул. (Nõmme tänav)
Hõimu tänav Hõimu tänav Hõimu tänav Hõimu tänav (1927)
Ilmarise tänav Ilmarise tänav (1952)
Jannseni tänav J. V. Jannseni tänav Eduard Vilde tänav J. V. Jannseni tänav (1924)
Kalevala tänav Kalevi tänav, Kalevala tänav (1959) Lutsu tänav Kalevi tänav (1927)
Kandle tänav Kandle tänav Kandle tänav Kandle tänav (1927)
Kivimäe tänav Kivimäe tänav Kivimäe tänav Kivimäe tänav (1927)
Koidiku tänav (2001)
Kruusa tänav Kruusa tänav Kallaku tänav Kruusa tänav (1927)
Kõla tänav Kõla tänav Kõla tänav Kõla tänav (1927)
Künni tänav Sakala tänav, Künni tänav (alates 1960) Ugala tänav Sakala tänav (1927)
Laane tänav Laane tänav Ahvena tänav Laane tänav (1927)
Lauliku tänav Kreutzwaldi tänav, Lauluisa tänav (1959), Lauliku tänav (1960) Nikolai Triigi tänav Kreutzwaldi tänav (1927) Петровская ул (Peetri tänav), Plangu tänav
Laulu tänav Laulu tänav Laulu tänav Laulu tänav (1927)
Leegi tänav Leegi tänav Loite tänav Leegi tänav (1927) Екатерининская ул (Kadri tänav)
Liiviku tänav Linda tänav, Tuuslari tänav (1959), Liiviku tänav (1960) Salme tänav Linda tänav (1927)
Mesila tänav Mesila tänav Mesila tänav Mesila tänav (1925) Сергеевская ул. (Sergejevi tänav, 1915)
Olevi tänav, Olevi põik Olevi tänav Olevi tänav Olevi tänav (1927)
Plangu tänav (2001)
Põllu tänav, Põllu põik Põllu tänav, Põllu põik (1952) Põllumehe tänav Põllu tänav Põllu tänav (1919)
Pärnu maantee Pärnu maantee Pärnu maantee Suur-Pärnu maantee, Pärnu maantee (1937) Suur-Pärnu maantee
Raudtee tänav Raudtee tänav Veo tänav Raudtee tänav (1922) Raua tänav (1919) ja Siini tänav
Sanatooriumi tänav Vaikne tänav, Sanatooriumi tänav (1958) Varju tänav Vaikne tänav (1927)
Sihi tänav Pikk tänav, Sihi tänav (1959) Lomonossovi tänav Pikk tänav Pikk tänav (1919)
Sulevi tänav Sulevi tänav Sulevi tänav Sulevi tänav (1927)
Sõbra tänav, Sõbra põik Sõbra tänav Sõbra tänav Sõbra tänav (1927)
Särje tänav Särje tänav Särje tänav Särje tänav (1927)
Taara tänav Taara tänav Taara tänav Taara tänav (1927)
Tungla tänav Sõpruse tänav (1952), Tungla tänav (1958)
Ugala tänav Endla tänav (1958), Ugala tänav (1960), Hans Leberechti tänav (1960–1990) Looga tänav Osa Kaare tänavast (1927), Endla tänav (1937)
Uku tänav (1987)
Vabaduse puiestee Vabaduse puiestee 21. Juuni puiestee Vabaduse puiestee (1927) Ehitati Peeter Suure Merekindluse raudteetammile
Valve tänav Valve tänav Valve tänav Valve tänav (1927)
Vanemuise tänav, Vanemuise põik Vanemuise tänav, Vanemuise põik (1952) Vanemuise tänav Vanemuise tänav (1927)
Varbola tänav Kungla tänav, Varbola tänav (1959) Koha tänav Kungla tänav
Vesikaare tänav Loode tänav, Vesikaare tänav (1959) Loo tänav Loode tänav (1927)
Voolu tänav Voolu tänav Külvi tänav Voolu tänav (1927)
Värsi tänav Lydia Koidula tänav, Tähelennu tänav (1959), Värsi tänav (1960) Juhan Liivi tänav Lydia Koidula tänav Lydia Koidula tänav (1920)
  1. 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 "TALLINN ARVUDES 2018". TALLINNA LINNAVALITSUS. 1.08.2018. Vaadatud 18.10.2023.
  3. Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman ; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. Lk 214–216
  4. 2.2.5. Kivimäe.[alaline kõdulink] Nõmme linnaosa üldplaneering. Tallinn 2009. Lk 29–31
  5. Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu 2006. Lk 138–139
  6. Pääsküla kaitsepositsiooni 12 tolline tagalapatarei (1913–1916) Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Leho Lõhmus. Nõmme. Jalutaja teejuht, lk 62
  8. Sanatooriumihoone Põllu t. 63, 1926, 1931. a. Kultuurimälestiste riiklik register
  9. Kivimäe Haigla lõpetamine. Sotsiaalministri 30. augusti 2001. a määrus nr 90
  10. Nõmme algatab nukralt seisva Kivimäe haigla üle menetluse.[alaline kõdulink] Kalev.ee, 29. detsember 2008
  11. Ajatu väärtusega eksklusiivsed kodud Nõmmel
  12. Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk 133
  13. Kivimäe jaamahoone, 1938. a. Kultuurimälestiste riiklik register.
  14. Nõmmel uus sisemänguväljak. / Pealinnaleht, 07. veebruar 2003
  15. Nõmme Lastemängujaam (Kivimäe jaamahoones). Mistoimub.ee
  16. Lisa 3. Arhitektuuriväärtuslikud hooned Nõmme linnaosa ehitusmääruse kinnitamine, 28. oktoober 2004 (Tallinna kultuuriväärtuste ameti andmed).
  17. Leho Lõhmus. Nõmme. Jalutaja teejuht, lk 76
  18. Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tallinn 1974, lk 76–77
  19. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  20. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  21. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  22. 4.10.4.6. Nõmme. Tallinna haljastuse arengukava.
  23. "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Kivimäe". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2009. Vaadatud 7. septembril 2009.
  24. "Kivimäe jaam. Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 7. septembril 2009.
  25. "Laane. Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 7. septembril 2009.
  26. "Hõimu. Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 7. septembril 2009.
  27. "J.V.Jannseni. Sõiduplaanid". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2013. Vaadatud 7. septembril 2009.
  28. Nõmmel alustab tegevust esimene naabrivalverühm. / Õhtuleht, 14. aprill 2000
  29. Eelmise aasta parimaks valiti Kivimäe II Naabrivalve Sektor. MTÜ Eesti Naabrivalve 04. mai 2003
  30. Nõmme linnaosa. MTÜ Eesti Naabrivalve
  31. Koskel AS koduleht[alaline kõdulink]
  32. "Ettevõtte otsing". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2010. Vaadatud 11. detsembril 2009.
  33. Tuuli Aug. Nõmme Jannseni kaubamaja võib saada hiiglasliku juurdeehituse. / Eesti Päevaleht, 10. juuli 2009
  34. Tuuli Aug. Nõmme Jannseni kaubamaja võib peagi saada mahuka juurdeehituse. / Eesti Päevaleht, 11. juuli 2009
  35. Avo Suurvärav. Nõmme saunad. / Videvik, Nr 13 (810) 29. märts 2007.
  36. Dannar Leitmaa. Ajahambast puretud Kivimäe saun ootab kannatamatult remonti. / Eesti Päevaleht, 12. mai 2008.
  37. "Tallinna Lasteaed Mikumanni". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2009. Vaadatud 10. detsembril 2009.
  38. Tallinna Lasteaed Mikumanni. Tallinna Haridusasutused
  39. "Tallinna Lasteaed Nõmmekannike". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2009. Vaadatud 10. detsembril 2009.
  40. Tallinna Lasteaed Nõmmekannike. Tallinna Haridusasutused
  41. Tallinna Lauliku Lasteaed
  42. Tallinna Lauliku Lasteaed. Tallinna Haridusasutused
  43. Tallinna Kivimäe Põhikooli koduleht
  44. "Tallinna haridusasutuste teatmik".
  45. Kooli ajalugu. Tallinna Muusikakeskkool
  46. "Ruth Opmann: muusika- ja balletikool luuakse veel sel aastal".
  47. "Püha Johannese kool ehitab Kivimäele enda koolimaja".
  48. "Püha Johannese kooli koduleht".
  49. Nõmme ja tema tänavad (Leho Lõhmus). Nõmme tänavalood : tänavalugude kogumine ja säilitamine. Nõmme muuseum 2006–2007. / Koostaja Piret Loide. Tallinn : Nõmme Linnaosa Valitsus, 2007. Lk 12–23
  50. Tallinna tänavad linnaosade kaupa. 12. jaanuar 2009
  • Leho Lõhmus. Kivimäe – sanatooriumide ja koolide linnaosa. Õhtuleht, 22. september 1995.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]