Kitseküla (Tallinn)

Kitseküla
Pindala: 1,4 km²
Elanikke: 4250 (01.01.2017)
Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ E

Kitseküla asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjas Uue Maailma asumi, kirdes Veerenni asumi, idas Luite asumi, lõunas Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, edelas Tondi asumi ja läänes Lilleküla asumiga.

19. sajandi keskpaigani oli praeguse Kitseküla asumi ala Pärnu maantee ümbruses hoonestatud ainult kõrtsidega tolmuse maantee ääres ja üksikute suvemõisatega koos rohelusse uppuvate aedadega. Piirkond on nime saanud sealsetel heinamaadel karjatanud kitsede järgi.

Kitseküla asumi tänavad

Kitseküla asumis asuvad järgmised tänavad: Alevi tänav, Asula põik, Asula tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Jalgpalli tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Karamelli tänav, Kauba tänav, Keava tänav, Kiisa tänav, Kitseküla tänav, Kohila tänav, Käru tänav, Lelle tänav, Madli tänav, Magdaleena tänav, Marta tänav, Meeta tänav, Paide tänav, Piima tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Reketi tänav, Saku tänav, A. H. Tammsaare tee, Tondi tänav, Türi tänav ja Vaari tänav.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2017	4250
2016	4136
2015	4053
2014	3853
2013	3668
2012	3586
2011	3468

Kitseküla rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 10–19%. Eestlaste osakaal oli 50–79%.

Olulisemad objektid

Kitseküla asumis asuvad Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus, Politsei- ja Piirivalveameti hoone, A. Le Coq Arena ning Tondi raamatukogu. Asumi piirile jäävad Kitseküla raudteepeatus, Tallinn-Väikse raudteejaam ja Tondi raudteepeatus.

Kitsekülas on asunud ka Tallinna Piimatööstus, Kalevi kommivabrik, Tootmiskoondis Kooperaator, Tootmiskoondis Vasar, Tallinna Pooljuhttakistite Tehas, Diakonisside Asutis ja Fahrenholzi suvemõis.

Kitseküla miljööväärtuslik ala

Kitseküla miljööväärtuslik ala hõlmab kolme eripalgelist osa: tsaariaegne töölisasum (Kauba, Paide, Hagudi tänavad), 1920.–1930. aastate Tallinna maja tüüpi kortermajadega, kivitrepikojaga puitelamute kogum (Magdaleena tänava lõpp) ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel (Asula tänav). Ala asub piiritletud territooriumil kahe raudteeharu, Tallinna–Paldiski raudteeliini ja Tallinna–Viljandi raudteeliinliinide vahel.

Galerii

• 
  Kauba tänav
• 
  Maja Juurdeveo tänaval
• 
  Tallinn-Väike

Hoonestus

Diakonisside Asutise (Diaconissen Anstalt) hooned, 1876. aasta Tallinna linnaplaanil, Tallinna–Riia postimaantee ääres

Kitseküla ajaloolise südame moodustab praeguse Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena haigla praegune ja endine kompleks. Aastal 1867 avati endises Lindheimi (ka Berghofi, Vogdti) suvemõisa pargis haigla ning orbude- ja hooldekodu (diakonisside asutus). Sellest on säilinud haigla paekivist peakorpus Pärnu maantee 102 ning suvitusvilla (hiljem diakonisside asutise lasteaed) endise, 18. sajandi lõpul rajatud Fahrenholzi suvemõisa pargi servas Pärnu maantee 123. Magdaleena haigla uus kompleks avati 1978.

Nikolai Thamm projekteeris Hugo Heinrichile 1882. aastal suvekodu. See paiknes Fahrenholzi suvemõisa pargi servas. Puitmaja rikkalik ornamentika tõi välja peremehe rikkuse. Kuskil 20. sajandi alguses kohandati maja ümber kasarmuks. Hiljemalt 1919. aastaks sai sellest hoonest Diakonisside lasteaed, mis oli seotud Diakonisside asutusega. Nõukogude aja lõpus tegutses hoones hotell Tšaika, kus said ööbida ametikohustusi täitvad ohvitserid. 16 toaga hotell on nüüdseks ümber nimetatud Sõdurikoduks, kus leidsid peavarju 20–25 kaitseväelast, kel puudus enda kodu Tallinnas. Maja enam Pärnu maanteele ei paista, kuna 1956. aastal ehitati krundile neljakorruseline kivimaja, mis varjab mälestist. Maja on üks vanemaid hooneid Kitsekülas.

Paide tänava majad

Kitseküla on suures osas miljööväärtuslik ala, mis hõlmab kolme eripalgelist piirkonda: tsaariaegne töölisasum (Kauba tänav, Paide tänav, Hagudi tänav), 1920. ja 1930. aastate Tallinna tüüpi majad Magdaleena tänava lõpus ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel Asula tänavas. Need alad paiknevad kindlalt piiritletud territooriumil kahe suure raudteeharu – 1870. aastal avatud Tallinna–Paldiski (laiarööpmeline) ja 1890. aastal töösse antud Tallinna–Viljandi (varem kitsarööpmeline) raudtee – vahel. Viimase äärde rajatud paekivist Tallinn-Väikese jaamahoone on siiani alles. Kaitse all oli ka 1933. aastal avatud Tondi jaamahoone Paldiski-suunalise raudtee ääres, mis aastal 2012 lammutati.

1. augustil 1901 avati Tallinnas 3,7 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudteeharu: Tallinn-Sadam – Tallinn-Väike. Tallinn-Väikese raudteejaamale ehitati ka oma paekivist jaamahoone koos varikatuse ja veetorniga. Jaama nimi Tallinn-Väike on tulnud sellest, et algselt oli seal Tallinna kõige olulisem kitsarööpmeline raudtee. 1971. aastal asendati raudtee laiarööpmelisega. Tänapäeval on Tallinn-Väikese jaamahoone puidust varikatus lammutatud, alles on jaamahoone, teetööliste riistakuur, pagasiait ja veetorn. Tallinn-Väikses asub ka vedurite ringdepoo, mis valmis 1930. aasta novembris ja see oli algselt 12-kohaline. Remonditšehh rajati sinna aastal 1994.

Kitseküla asustuse tihenemisele andis 19. sajandi lõpus tõuke just raudteede väljaehitamine. Teiseks selle kandi kujunemist mõjutanud teguriks oli vanadele liivaluidetele Lutheri vineerivabriku rajamine. Sealsetes tagasihoidlikes ühe-kahekorruselistes puitmajades elasid 20. sajandi alguses just selle järjest paisuva puidutööstuse töölised. Esimese maailmasõja ajaks olid hoonestatud Pärnu maantee servad kuni Tondi tänava alguseni ning Tondi tänav kuni Marta ja Alevi tänavani, samuti kogu Pärnu maantee ning kitsarööpmelise raudtee vahele jääv ala (tänased Juurdeveo, Rapla, Paide ja Hagudi tänav).

Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänaval valitseb siiani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, alles on palju ka Lenderi tüüpi maju, nende vahele on 1920.–1930. aastail lisandunud Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid. Lihtsate agulimajade kõrval kohtab ka üksikuid erilisemaid hooneid, näiteks elamu Kauba 7 on projekteerinud tuntud arhitekt Herbert Johanson.

Järgmisena hoonestati seni lage kolmnurkne heinamaatükk Marta ja Tondi tänava vahel, aastatel 1928–1939 jaotati see ehituskruntideks, Magdaleena tänav pikendati Tondi tänavani ja sinna kerkis väike, ent tervikliku ansamblina mõjuv kivitrepikojaga Tallinna maja tüüpi majade grupp. Erilise hoonena paistab nende hulgas silma Magdaleena 12, mis on ehitatud 1950. aastate lõpus, ent püüab jätkata veel sõjaeelset arhitektuurilaadi. Selles majas on elanud mitmed luteri kiriku kõrged vaimulikud.

Hoonestus pärast Teist maailmasõda

Pärast Teist maailmasõda 1940. aastate lõpus ehitati suuresti saksa sõjavangide tööjõuga kahekorruselised kivimajad Asula tänaval. See rangelt teljelise planeeringuga ala, mille selgroo moodustas keskne papliallee, on üks väljapaistvamaid stalinistliku klassitsismi ansambleid Tallinnas. Nõukogude ajast on pärit ka enamik Pärnu maantee ääres asuvatest suurtest kortermajadest ja tööstushoonetest, mis venitasid vana asumi Tammsaare teeni. Neist tuntuim on kindlasti Kalevi kompvekivabriku endine kompleks, kus nüüdisajal asub Politsei- ja piirivalveamet. Samuti Tondi Elektroonika AS (endine Pöögelmanni-nimeline raadiotehnika tehas, AS Tere nime kandev Tallinna Piimakombinaat ja tootmiskoondise Vasar kunagised hooned. Kitsekülas asub ka Tallinna Ehituskool ja paar lasteaeda. Enamik tehaseid on ehitatud ümber ärihooneteks.

Linnakeskkonda muutis märgatavalt 1959. aastal rajatud Pärnu maantee suur raudteeviadukt, mida pikendati ja laiendati oluliselt 1980. aastate esimeses pooles.

1980. aastate lõpus hakati rajama Osten Tori, kuhu pidi esialgu tulema põllumajandusministeeriumi infokeskus. 1995. aastal sai Osten Tor uue, soomlasest omaniku. Soome ärimeeste plaanide järgi pidi Osten Torist koos luksuskorterite, katuseaedade, basseini ja helikopteri maandumisplatsiga saama Tallinna esinduslikem hoone. Plaanid jäid vaid plaanideks ja poolikut ehitist üritati kuulutada ohtlikuks, kuid linnavalitsus et suutnud seda tõestada. Seetõttu jäi nn tondiloss veel mõneks aastaks püsti. 2002. aastal sai krunt uue planeeringu ning esialgne hoone lammutati.Järgmise viie aasta jooksul kerkis sinna 15-korruseline äri- ja elumaja.

Viadukti lähistel asub silmatorkavalt punane Äripäeva büroohoone (Pärnu mnt 105). Ehitusluba saadi selle hoone rajamiseks 1997. aasta juunis ja juba järgmise aasta alguses oli selle pind kasutuses.

21. sajandi esimestel aastatel rajati Kitseküla piirile kahe raudteeharu vahelisele tühermaale üks Tallinna suuremaid rajatisi – A le Coqi jalgpallistaadion. Uuel sajandil on Pärnu maantee äärde ehitatud ka mitu kõrghoonet.

Ajalugu

Blasius Hochgrewe monument

Kitseküla piirkond asutati suhteliselt hiljaaegu. Teada on, et 17. sajandi esimesel poolel laiusid selle koha peal looduslikud heinamaad mõne üksiku kõrtsiga. Tol ajal lasus see ala Tallinna linnast mitme kilomeetri kaugusel. Sajand hiljem (ja hiljem) ehitati nendele aladele juba suvemõisad, näiteks Lindheimi suvemõis, Fahrenholzi suvemõis. Fahrenholzi suvemõisast sai hiljem Vinogradovi aiand, mis eelmisel aastakümnel täielikult kaotati. Vanim ajaloomärk Kitsekülas on Marta tänava rist, 16. sajandist pärinev mälestusmärk Liivi sõja ajal seal Vene vägede vastu peetud Jeruusalemma mäe lahingus langenud Mustpeade vennaskonna liikmetele ja Blasius Hochgrewe monument. Monument kujutab postamendil seisvat risti. Lõunapoolsel küljel asuva teksti tõlge:

1560. aasta 11. septembril

tapeti sellel kohal ära

Blausius Hocgreve venelaste

poolt halastamata kombel.

Olgu Jumal temale

armuline ja andku temale

pattude andeksandmist

viimasel päeval.

Richard Patzneri andmeil oli Hocgreve omal ajal tuntud salakaubaärimees. Tema salakaubavedu Soome lõi tol ajal laineid kuid ta kuulsus kaaskodanike seas polnud hea. Ainult sellepärast, et ta oli langenud lahingus Ivan Julma sõdurite vastu, unustati tema varasemad patud ja püstitati talle mälestussammas. Samal ajal püstitati ümbrusse veel kaks mälestussammast. Teine sammas asus (tänapäevase aadressiga) Kauba 4 hoovis, mis oli algselt ristikujuline. 1930. aastate lõpus oli sambast alles ainult alumine osa, mille alumises osas oli vapp, veremärk ja kolm tähte: L.V.O.. See sammas oli püstitatud raehärra Lüdeke von Oitenile. Vapist paremal pool oli kujutatud sõjarüüs raehärrat põlvitamas ning tema kohal oli tekst, mis tõlkes kõlaks nii:

Mina tean, et minu

lunastaja elab ja tema

äratab mind üles

veel kord maa peal

Kolmas sammas asus Pärnu mnt 105 ning raiuti ühest suurest kivist. Plaat oli umbes kümme sentimeetrit paks ja seisis väikestest kividest kokku pandud postamendil. Sõjajärgsetel aastatel toimetati see kivi hilisema Meremuuseumi juures asunud aeda ning viidi sealt 1980. aastatel Dominiiklaste kloostrisse, kus seda praegugi ristikäigus näha võib.

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli praeguse Kitseküla asumi ala Pärnu maanteel hoonestatud vaid kõrtsidega ning ka mõne üksiku suvemõisaga, mille suured aiad olid täis rohelust.

Tallinna trammiliiklus alustas tööd 1888. aastal. Siis liikusid ringi veel hobutrammid. 1901. aastal jõudis Kitsekülla trammiliin, mida 1936. aastal pikendati Tondi raudteejaamani. Esialgu asus Tallinn-Väikese trammipeatus vahetult enne viadukti. Nüüdseks on see viidud kaugemale, praeguse Olerexi tankla ja Osten Tori vahele Tondi tänaval. 1955. aastal saabusid Tallinna uued ajakohased trammi- ja järelvagunid. Nii üht kui ka teist oli kaheksa tükki. Mõne aja möödudes jõudsid Tallinna veel kaheksa elektrimootoriga vagunit. Trammide arvu tõusuga pidi ka depoosid suurendama, ja suurendust ka 1958. aastal alustati, kui Pärnu maantee depoole tehti juurdeehitus.

1944. aasta märtsis toimus märtsipommitamine. Õnneks pääses Kitseküla suuremate kahjustusteta. Õhust kukutati alla ka pomme, mis maha kukkudes ei plahvatanud. Üks selline kukkus maha Kauba 32 ja Kauba 34 vahelisele alale.

1959. aastal rajati Pärnu maantee viadukt, tuntud ka kui Hendriksoni küür. See viadukt ületab Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu suunalisi raudteid. Algne versioon oli praegusest poolteist korda lühem ja mitu meetrit kõrgem. Kuna viadukt oli väga järsk, siis oli juhuseid, kus autobussid ei saanud sellest talviti üle sõita. 1982. aastal uuendati viadukti: vahetati välja ühelt poolt jalakäijate piire. Samuti vahetati välja tänavalaternad. Kuna viaduktil oli ees veel üks uuenduskuur, siis lammutati ümbrusest 1982. aastal mitu hoonet (k.a Liisa Borni maja, kus asus Koidu saun, mis valmis 1937). 1987. aastal rekonstrueeriti viadukt, mille käigus tehti seda laiemaks ja laugemaks.