Küberkuritegevus

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.^[1]

Küberkuritegevuse mõistet kasutatakse järgmiste kuritegevusliikide korral.

Arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastased süüteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil [loata sisenemine arvutisüsteemi või selle osasse (häkkerlus)]; ebaseaduslik pealtkuulamine; arvutiandmete loata omastamine ja nendega manipuleerimine kurivara, arvutiviiruste, loogikapommide, nuhkvara ja paanikatarkvara abil; arvutisüsteemi toimimise ulatuslik takistamine; seadmete kuritarvitamine; eelkõige küberkuritegudeks kavandatud ja kohandatud seadmete, k.a arvutiprogrammide (sh Trooja hobuste ja ussviiruste tüüpi viiruste) saatmine arvutisse või botneti süsteemi ning arvutiparoolide kättesaadavaks tegemine (mh müük, kasutamiseks hankimine jms).
Elektroonilises meedias ebaseadusliku materjali avaldamine (nt laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavad pildid või rassilisele vihkamisele õhutamine).
Elektrooniliste võrkudega seotud kuriteod – nt infosüsteemide vastu suunatud ründed (vt teenusetõkestamise rünne, kübersõda, 2007. aasta küberrünnakud) –, teenuste keelamine või häkkerlus. Sellised ründed võivad olla suunatud ka oluliste taristute vastu ja mõjutada kiirhoiatussüsteeme mitmes valdkonnas, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi kogu ühiskonnale.
Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud süüteod.

Kõigil neil vormidel on ühine joon: neid saab panna toime laialdaselt ning geograafiline kaugus kuriteo toimepanemiskoha ja selle tagajärgede vahel võib olla suur.

Küberkuritegude liigid

Narkootikumide müümine

Eesti-siseselt on narkootikumide müük neti teel küll vähe levinud, küll aga tellitakse narkootikume tumeveebist. Kurjategijad kasutavad sageli oma jälgede peitmiseks noori, paludes neil väikese vaevatasu eest oma postipakile järele minna. Nii jääb noor vahele ja saab ka karistuse. Posti teel saadetud narkootikumid avastatakse enamasti juba tollis. Karistused selle eest ulatuvad kuni pika vangistuseni ning olenevad sellest, milline oli narkootikumide kogus ja kas on varasemaid karistusi.^[2]

Lapspornograafia

Eestis on karistatav nii lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine kui ka lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine. Legaaldefinitsiooni järgi mõeldakse lapspornole juurdepääsu taotlemise all teadvalt juurdepääsu taotlemist või alla 18-aastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste või alla 14-aastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadlikku jälgimist. Lapsporno vaatamise ja selle võimaldamise alla kuulub jällegi alla 14-aastaste isikute puhul nii pornograafiline kui erootiline alla 18-aastase puhul ainult pornograafiline meedia. Selle all mõeldakse pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamist, omandamist või hoidmist, teisele isikule üleandmist, näitamist või muul viisil kättesaadavaks tegemist.^[3]

Lapsporno valmistamise ja võimaldamisega seotud kohtujuhtumite arv on Eestis iga aastaga suurenenud. Juurdepääsu taotlemise ja lapsporno jälgimise juhtumeid on võrreldes valmistamise ja võimaldamisega vähe.^[4]

Arvutiandmete ja -süsteemide vastased süüteod

Arvutiandmete ja -süsteemide vastased süüteod on eelkõige süüteod, kus arvuti ja tehnoloogia ei ole kõigest kuriteo meedium vaid peamiselt sihtmärk. Eestis on see kõige levinum küberkuritegude vorm.

Siia alla kuuluvad:

arvutiviiruse levitamine

arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine

arvutiviiruse teadlik levitamine

arvuti või arvutisüsteemi töö blokeerimine – rünnatakse arvutit või arvutisüsteeme, mille käigus takistatakse selle toimimine või hõivatakse see oma kasutuseks

identiteedi vargused – kasutatakse kellegi kontot, et levitada lunavara, või luuakse libakonto teise inimese nime alt, et seda kasutada ebaseaduslikuks tegevuseks^[5]

Internetipiraatlus

Internetipiraatlus kujutab endast autoriõigustega tarkvara ja meediafailide ebaseaduslikku üles- ja allalaadimist interneti keskkonnas. Tänapäeval on internetipiraatlus väga levinud, sest ei mõisteta selle illegaalsust.^[6]

Eestis on internetipiraatlus ja piraatkoopiate käitlemine on reguleeritud autoriõiguse seaduses. Piraatkoopiatega seotud normid ei ole põhjalikud ning see võib olla ka põhjus, miks internetipiraatlus on jätkuvalt populaarne ja sellega seotud kohtulahendeid on Eestis vähe.^[7]

Küberkuriteod Eestis

Eesti õigusruumis jaotuvad küberkuriteod arvutikelmusteks ning arvutiandmete ja -süsteemi kuritegudeks.^[3]

Küberkuritegevus Eestis on aastatega püsivalt suurenenud. Ohvriuuring näitab, et aastal 2019 puutus andmete õngitsemisega kokku 40% inimestest. Sagedasim küberkuritegu on ohvri veebikonto hõivamine ning valdavalt on ohvriks nooremapoolne naine. Levinud on ka investeerimiskelmused, mille ohvriks langevad nii nooremad kui vanemad inimesed. Küberkelmide peamine sihtgrupp on 22–34- ning 55–64-aastased inimesed. Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude kaudu tekitatud kahju keskmine oli 1346 eurot, valearvetega tekitati kahju keskmiselt 3788 eurot ning ettevõtted moodustasid ohvritest kolmandiku.^[8]

Vaata ka

virtuaalraha, internetiraha, online-pangandus, online-börsikauplemine ja Web 2.0

Viited

↑ EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONi Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine
↑ Maksu- ja Tolliamet. "Kuidas postiga narkootikumide tellimine rikub sinu tuleviku?". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2020.
↑ ^3,0 ^3,1 Karistusseadustik – RT I 2001, 61, 364 … RT I, 10.07.2020, 18
↑ Justiitsministeerium (2019). "Kuritegevus Eestis 2018" (PDF). Tallinn.
↑ Politsei- ja Piirivalveamet. "IT-kuriteod". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2020.
↑ Teder, Annika (2011). "Eesti noorte hoiakud internetipiraatluse suhtes" (PDF). Tartu.
↑ Autoriõiguse seadus – RT I 1992, 49, 615 … RT I, 19.03.2019, 55
↑ Justiitsministeerium. "Küberkuriteod".

Välislingid

Ants Kukrus, Küberkuritegevuse tõkestamine infoühiskonnas, Riigikogu toimetised, 2004/9
Kaspersky Labi tegevjuht Jevgeni Kaspersky, Küberkuritegevus on tulnud, et jääda, Delfi, 14.10.2008
McAfee turvastrateeg Toralv Dirro, Andmeturbe ekspert: küberkuritegevus on suurem kui globaalne narkoäri, Eesti Päevaleht, 11.03.2009
FBI vahistas miljoneid arvuteid botnetiga nakatanud Sloveenia häkkeri, err.ee, 28.07.2010
Vene kohus mõistis Eesti küberkurjategija kaasosalise tingimisi vangi, Delfi, 11.03.2011
Vene blogijad küberrünnaku all, elu24.ee, 10.04.2011
Saksa politsei tabas Eesti internetipetturi, Äripäev, 13.01.2012
Kristel Masing, ARVUTIKELMUSE PIIRITLEMISPROBLEEMID, Magistritöö, 2012
David E. Sanger ja Steven Erlanger, Hacked European Cables Reveal a World of Anxiety About Trump, Russia and Iran, nytimes.com, 18.12.2018
Leht: häkkerite kätte langes tuhandeid EL-i diplomaatilisi sõnumeid, err.ee, 19.12.2018

[1] EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONi Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine

[2] Maksu- ja Tolliamet. "Kuidas postiga narkootikumide tellimine rikub sinu tuleviku?". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. november 2020.

[:0-3] 3,0 ^3,1 Karistusseadustik – RT I 2001, 61, 364 … RT I, 10.07.2020, 18

[4] Justiitsministeerium (2019). "Kuritegevus Eestis 2018" (PDF). Tallinn.

[5] Politsei- ja Piirivalveamet. "IT-kuriteod". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2020.

[6] Teder, Annika (2011). "Eesti noorte hoiakud internetipiraatluse suhtes" (PDF). Tartu.

[7] Autoriõiguse seadus – RT I 1992, 49, 615 … RT I, 19.03.2019, 55

[8] Justiitsministeerium. "Küberkuriteod".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]